Kiviktaimla

Kiviktaimla ehk alpinaariumi olemus

Kiviktaimla matkib mägist ja kivist maastikku looduses, nõudes aednikult üsna vähe hoolt. Peamiseks materjaliks on kivid, seejärel taimede kasvupinnas ja taimed. Taimede kasvupinnas jäljendab mäestikus kivipragudesse tekkinud mullastiku kihti. Vihmavesi voolab reeglina kiiresti läbi pinnase ning paljud kiviktaimla taimed ei talu liigniiskust. Kiviktaimlasse istutatakse nii väiksemaid puuvorme, puhmikulisi taimi kui padjandeid moodustavaid mägitaimi. Kiviktaimla on hea võimalus väikese pinna kasutamiseks suurema hulga taimede istutamiseks, kui taimede istutamiseks rajatakse erinevate kõrgustega alad. Kiviktaimla sobib tavalistel aiapeenardel kasvavate madalamakasvulistele taimedele dekoratiivseks taustaks.

Tööde soovituslik järjekord kiviktaimla rajamisel

• valida päikeseline asukoht
• eemaldada kõik umbrohud (pimendamine, mürgitamine, rohukamara mehaaniline eemaldamine)
• valime kivid
• maa-ala tähistamine
• taimede kõrguste tähistamine (näiteks kastide abil)
• kallete tähistamine (näiteks lattide abil)
• valminud maketi hindamine ja vajalike muudatuste tegemine
• kivide paigaldamine (suuremad kivid soovitatakse asetada rõhtsalt pooleldi pinnasesse ning väikese kallakuga sademete paremaks ärakasutamiseks)
• mulla paigaldamine kivipragudesse (kivide vahedesse)
• taimede istutamine

Tööd kiviktaimla hooldamisel

• pinnase kobestamine
• rohimine vastavalt vajadusele
• äraõitsenud taimedel õisikute eemaldamine
• kastmine vajadusel (põua ajal)
• taimede kärpimine või kujunduslõikus
• ettenähtud alalt väljunud taimede ja taimeosade eemaldamine
• taimede katmine talveks
• igihaljaste taimede varjutamine

Kiviktaimla rajamiseks vajalikud vahendid:

joonestusvahendid või joonestusprogramm

maa-ala tähistamise vahendid (aiavoolik, nöör, vaiad)

kõrguste tähistamise vahendid (kastid)

kallete tähistamise vahendid (latid)

kivid (dekoratiivsuse huvides valitakse enamasti ainult ühed)

• raudkivid
• paekivid
• taimed
• pinnas kivide vahele vastavalt valitud taime vajadustele
• aiatööriistad

Kiviktaimla taimed

Järgnevalt on tabelitena välja toodud, milliseid taimi on võimalik kiviktaimlasse istutada. Nimetatud liikidel võib leiduda hulgaliselt kiviktaimlasse sobivaid sorte, tabelis on välja toodud mõningad eestikeelses kirjanduses loetletud sordid.

Tabel 1. Kiviktaimla puittaimed

Liik (eestikeelne nimi)	Liik (ladinakeelne nimi)	Sort	Kõrgus/laius	Märkused
kääbus-mägimänd	Pinus mugo var. pumilio		1 m/2 m	Kerajas; aeglase kasvuga; vähenõudlik
kirju kadakas	Juniperus squamata	´Blue star´, ´Blue carpet´, ´Holger´	1 m/1,5 m	aeglase kasvuga; on nii püstiseid kui laiuvaid sorte
laiuv tuhkpuu	Cotoneaster horizontalis	´Saxatilis´, ´Variegatus´	0,5-1 m/0,8-1,5 m	Sügisel värvub oranžikaks
jaapani ebaküdoonia	Chaenomeles japonica	´Cido´	0,6-1 m/1,2 m	talub linnatingimusi ja kärpimist
harilik kukerpuu	Berberis vulgaris	´Atropurpurea´	2 m/2 m	külma- ja põuakindel; valgusnõudlk

Tabel 2. Kiviktaimla rohttaimed

Liik (eestikeelne nimi)	Liik (ladinakeelne nimi)	Sordid	Õitsemine aeg	Kõrgus/laius	Märkused
varretu emajuur	Gentiana acaulis	´Alba´	mai-juuli	0,1 m	igihaljas; lumevaestel talvedel katta
Douglasi leeklill	Phlox douglasii	´Crackerjack´, ´Iceberg´	mai-juuni	0,15 m/0,6 m	igihaljas
nõmm-liivatee	Thymus serphyllum	´Annie Hall´, ´Snowdrift´	juuli	0,1 m/0,3 m	igihaljas poolpõõsas; varakevadeks varjutada
Arendsi kivirik	Saxifraga arendsii	´Schneeteppich´, ´Purple Mantle´	mai-juuni	0,1 m/laiuv	igihaljas; põuakindel
Harilik raudrohi	Achillea millefolium	´Red Beauty´, ´Summer Fruits Salmon´	juuni-oktoober	0,3-0,8 m	vähenõudlik; levib kiiresti
aed-merikann	Armeria maritima	´Varretu´, ´Alba´	Mai-juuni	0,1 m/roomav	Igihaljas puhmas; ei talu liigniiskust ega varakevadist päikest
karpaadi kellukas	Campanula carpatica	´Blue Moonlight´, ´Valge´	juuni-september	0,15 m	külmakindel, vähenõudlik
mägi-liivkann	Arenaria montana	´Lumivalgeke´, ´Summer´	juuni	0,1 m, laiuv	eelistab liivarikast pinnast
suviadoonis	Adonis aestivalis	´Kerubino´	Juuni-august	0,3 m	sobib ka varjulisematesse kohtadesse; üheaastane; annab isekülvi
väike igihali	Vinca minor	´Alba´; ´Azurea Flore Pleno´	juuni-juuli	0,15-0,2 m	vastupidav pinnakattetaim; paljuneb hoogsalt

Märkused, soovitused:

• Saar ja Hannust (Hansaplant) toovad eksimusena välja, et sageli rajatakse kiviktaimla väga väikestest kividest, kuid suuremate kivide lisamine annab visuaalselt parema tulemuse. Annist (Calmia) soovitab kasutada olemasolevaid kive, kuna suurte kivide vedamine masinatega võib rikkuda aia pinnase (tekitab ka täiendavat rahalist kulu)
• kivide all ja ümbruses püsib pinnas paremini niiskem ning jahedam
• eelista vastavalt oma maitsele vabakujulist või korrapärase struktuuriga kiviktaimlat, aga viimase jaoks peaks kindlasti olema eelnevalt mõõtkavas joonestatud või maha märgitud plaan
• õitsvate taimede vahele on väga kaunis rajada alasid mägisibulatest
• eriti kaunilt õitsevad varakevadel võrkiirised
• alpitaimede juured võivad tungida sügavale
• väga hea on ära kasutada aias olevat kagu-, edela- või lõunakallakut
• tasase pinna ja sügaval asuva põhjaveega aias võib kiviktaimla abil rajada süvisaia, kaevates keskele veesilma või murulapi osa ning kujundades kiviktaimla selle ümber
• taimerühmade asetuse valikul arvestada õitsemise aega, kõrgust ja õite ning lehtede värvust; enamus kiviktaimla taimi õitsevad mais-juunis; suve teisel poolel ja sügisel efekti saavutamiseks valida ka värviliste lehtedega taimi ning aastaringse dekoratiivsuse säilitamiseks piisaval hulgal igihaljaid taimi või jätta kiviktaimlasse kindlad kohad suvelillede külvamiseks igal aastal, saavutades nii oma kiviktaimla väljanägemises meeldiva vaheldusrikkuse
• rohkelt isekülvi andvate ning maaaluste osade abil intensiivselt laienevate taimede valiku korral arvestada tagajärgedega ning lisatööga nende eemaldamisel ebasobilikest kohtadest
• huumusrikka mulla lisamisel olla ettevaatlik
• nii liigne kastmine kui seisma jääv vesi võivad taimed lihtsalt hukutada; ohtlik on jäätunud pinnasele kogunev lumesulamis- või vihmavesi
• sügisel tuleb vältida langenud vettinud puulehtede kogunemist alpitaimedele

Kasutatud allikad

Alpiaia rajamine. http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm

Kiviktaimla rajamine, kiviktaimla muudab aia mitmekesisemaks. Rodoaed, 06.06.2012: http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/

Räägib Mihkel Saar (Hansaplant): http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1223;

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/video-kuidas-rajada-kiviktaimlat?id=31494345

Räägib Arnold Hannust (Hansaplant): http://kodusaade.ee/1276-vaata-kiviktaimlate-rajamine.html

Räägib Jüri Annist (Calmia istikuäri): http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/video-kuidas-rajada-kiviktaimlat?id=31494345
Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused. http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/

Kasutati tunnustatud autorite ja aianduskeskuste poolt koostatud allikaid, mistõttu tundus materjal usaldusväärne. Teatud eriarvamused tegijate vahel tulenevad erinevatest prioriteetidest, võimalustest ja ilumeelte erinevusest.

Turbaaed

Turbaaed

Turbaaia olemus

Turbaaed on happelise pinnasega (turbaga) täidetud ala, mis on spetsiaalselt rajatud looduses niisugustes tingimustes kasvavate taimede jaoks. Optimaalne mulla pH on vahemikus 4,0-5,5. Turbaaia eeliseks on asjaolu, et pinnase happesus ei võimalda paljudel umbrohtudel levida. Rajada võib nii iluaia (näiteks rododendronid ja kanarbikud), marjaaia (mustikad, murakad) või kombineerida neid taimi omavahel. Arvesse tuleb aga võtta, kas valitud taimed on päikese- või varjulembesed. Kasutada võib ka erinevaid okaspuuvorme. Enamasti rajatakse turbaaed poolvarjulisse või varjulisse niiskemasse kohta. Palju väetamist turbaaed ei vaja. Turbaaia võib rajada süvendisse, millest eemaldatakse eelnev pinnas, või ehitades kõrgpeenra. Mõlemal juhul tuleks kogu turbapeenarde ala eraldada muust pinnasest kile või peenravaiba abil.

Tööde soovituslik järjekord turbaaia rajamisel

• valitakse sobib asukoht, arvestades paiga valgus- ja niiskusolusid
• eemaldatakse kogu viljakas aiamuld, vältimaks pinnase neutraliseerumist aastate jooksul; kaevatud süvendi põhi kaetakse kilega või peenravaibaga/peenra rajamisel maapinnale paigaldatakse kile või peenravaip ning ehitatakse peenrapiirded
• kile kasutamisel tehakse sellesse augud liigse vee äravoolamiseks ja vältimaks seisva vee tekkimist (viimane hukutab rodod)
• paigaldatakse 30-50 cm paksune turbakiht; freesturba kasutamisel tuleb seda hoolikalt läbi kasta ja segada, kuni pinnas on ühtlaselt niiske; turbakihi hulka segatakse jämedat männikoorepuru
• paigaldatakse peenrapiirded
• istutatakse taimed

Turbaaia rajamiseks vajalikud vahendid:

• töövahendid süvendi kaevamiseks või kõrgpeenra rajamiseks
• toores turbapäts rabast või sõelumata freesturvas
• peenrapiirded oma valikul (looduslikest materjalidest võib kasutada näiteks kive või palke, sobivad ka turbapätsid)
• männikoorepuru
• taimed
• puukooremultš
• varjutuskangas
• väetised (näiteks kloorivaba kompleksväetis NPK 10-10-20)

Tööd turbaaia hooldamisel

• kastmine kuivaperioodil
• taimede väetamine
• taimede varjutamine
• rododel ladva kasvupungade eemaldamine paaril esimesel aastal
• äraõitsenud õisikute eemaldamine rododel enne seemnete moodustumist
• marjade korjamine
• spetsiifilised tööd sõltuvalt valitud taimedest

Turbaaia taimed

Järgnevates tabelites on välja toodud, milliseid taimi on võimalik turbaaeda istutada. Tabelis on välja toodud mõningad eestikeelses kirjanduses loetletud sordid.

Ilu- ja/või ravimtaimed

Puittaimed
Liik (eestikeelne nimi)	Liik (ladinakeelne nimi)	Sordid	Õitsemine aeg	Taime kõrgus/laius	Märkused
hanevits	Chamaedaphne calyculata		Aprilli lõpust mai lõpuni	0,1-0,8 m; levib pinnases olevate varte ja võsundite lisapungadest	igihaljas; kasvab sageli sookailuga koos
ahtalehine kalmia	Kalmia angustifolia	´Rubra´	juuni	0,8 m/0,6 m	aeglase kasvuga igihaljas põõsas; valida päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht; külmaõrnem
sinihall kalmia	Kalmia polifolia		mai-juuni	0,2-0,5m/0,5 m	aeglase kasvuga igihaljas põõsas; valida poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht
laialehine kalmia	Kalmia latifolia	´Elf´, ´Olympic Fire´	mai-juuni	0,5-2 m/0,5-1 m, oleneb sordist	igihaljas põõsas; eelistab varju, kuigi talub päikest; külmaõrnem
punane eerika	Erica carnea	´Alba´; ´Golden Starlet´	aprill-mai	0,2 m/0,4 m	Talvekindel; päikseline kuni poolvarjuline; ei talu põuda
Katawba rododendron	Rhododendron catawbiense	´Grandiflorum´, ´Alfred´, ´Hachmann´s Feuerschein´	mai lõpp, juuni	1,5 m/1,5 m	igihaljas; külmakindel; poolvarjulisse kasvukohta
Schlippenbachi rododendron	Rhododendron schlippenbachii		mai lõpp	1-2,5 m/1-2 m	Heitlehine; talvekindel, kuid võib saada hiliskülmakahjustusi
Jaapani rododendron	Rhododendron japonicum	´White Lights´; ´Golden Lights´; ´Mandarin Lights´	mai-juuni	1-1,5 m/1-1,5 m	talvekindel, vähenõudlik
harilik kanarbik	Calluna vulgaris	´Firefly´, ´Long White´, ´Boskoop´	August-oktoober	0,2-0,4 m/0,2-0,5 m	suurepärane aiale värviandja sügisel
harilik küüvits	Andromeda polifolia	´Blue Lagoon´; ´Blue Ice´	mai-juuni	0,1-0,4 m/0,5 m	igihaljas kompaktne põõsas; eelistab niisket poolvarjulist kasvukohta; talvekindel
ameerika õisküüvits	Pieris floribunda	´Elongata´	mai	0,5-1,5 m/1-1,5 m	igihaljas; poolvarjuline tuulevaikne kasvukoht; ei talu nätsket pinnast
jaapani õisküüvits	Pieris japonica	´Mountain Fire´	mai	0,5-1,5 m/1-1,5 m	Igihaljas; poolvarjuline tuulevaikne kasvukoht; ei talu nätsket pinnast ega saastunud õhku; külmaõrn
sookail	Ledum palustre		mai lõpust juuni lõpuni	0,3-1 m/püstine	Eelistab varjulisemat ja mitte väga niisket kasvukohta
lamav talihali	Gaultheria procumbens	´Red Baron´	juuli-august	0,2 m/ 0,4 m	igihaljas; talvekindel; punaste dekoratiivsete marjadega
Rohttaimed
Liik (eestikeelne nimi)	Liik (ladinakeelne nimi)	Sordid	Õitsemine aeg	Taime kõrgus/laius	Märkused
ahtalehine villpea	Eriophorum angustifolium		mai-juuni	0,4-0,6 m	vajab niisket pinnast, päikselist kasvukohta
tupp-villpea	Eriophorum vaginatum		aprill-mai	0,3-0,8 m; kasvab mätastena	omab tähtsust turbakihi moodustajana
väike igihali	Vinca minor	´Alba´; ´Azurea Flore Pleno´	juuni-juuli	0,15-0,2 m	vastupidav pinnakattetaim; paljuneb hoogsalt
hiina emajuur	Gentiana sino-ornata	´Blue Diamond´	august-september	0,2 m/0,6 m	päikseline kasvukoht, nõrgalt happeline pinnas
hambuline kobarpea	Ligularia dentata syn L. clivorum	´Midnight Lady´; ´Othello´	august-september	0,75-1,5 m/0,75-1,5 m, oleneb sordist	poolvarjuline kasvukoht; talvekindel, kuid meeldib nälkjatele
südajalehine bergeenia	Bergenia cordifolia	´Rotblum´, ´Winterglut´	aprill-mai	0,35 m	vastupidav taim poolvarjulisse või varjulisse kasvukohta; lehed talvehaljad
mets-piiphein	Luzula sylvatica	´Sherwood´, 'Aurea-marginata'	juuni, juuli	0,3-0,4 m	talvehaljas tihe puhmik
harilik paelrohi ehk päideroog	Phalaris arundinacea	´Picta´, ´Pedja´	juuni-juuli	0,8-1,2 m	mulla suhtes vähenõudlik talvekindel kõrreline
Arendsi astilbe	Astilbe arendsii	´Chocolate Shogun´; ´Glut´	juuli-september	0,5m/0,5 m; sortidel erinev	Poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht; niiske huumusrikas pinnas
Lihtlehine astilbe	Astilbe simplicifolia	´Sprite´, ´White sensation´	juuli-august	0,3 m/0,3 m	Poolvarjuline kasvukoht; niiske huumusrikas pinnas

Marja- ja viljataimed

Puittaimed
Liik (eestikeelne nimi)	Liik (ladinakeelne nimi)	Sordid	Viljade valmimise aeg	Kõrgus/laius	Märkused
ahtalehine mustikas	Vaccinium angustifolium	´Top Hat´	august	0,25-0,5 m, sortidel kuni 1 m	eelistab täispäikselist kasvukohta; lehtede dekoratiivne sügisvärvus; külmakindel
kännasmustikas	Vaccinium corymbosum	´Bluegold´, ´Early Blue´	järk-järgult augustist septembrini; ´Early Blue´ valmib teistest varem	1,5 m	eelistab täispäikselist kasvukohta; lehtede dekoratiivne sügisvärvus
hübriidmustikas	Vaccinium angustifolium x Vaccinium corymbosum	; ´Patriot´	juuli lõpp, august	0,8-1,5 m	eelistab täispäikselist kasvukohta; lehtede dekoratiivne sügisvärvus
harilik pohl	Vaccinium vitis-idaea	´Koralle´; ´Runo Bielawskie´	august-september	0,2-0,3 m	eelistab päikselist kasvukohta; pohla kasvuturbasse segada liiva
harilik jõhvikas	Oxycoccus palustris	´Kuresoo´; ´Nigula´	augusti lõpust oktoobrini, oleneb sordist; ´Kuresoo´augusti lõpus	0,2-0,3m/2m	viljad säilivad taimel üle talve; pinnas hoida niiske; kaitsta varakevadise päikese eest
suureviljaline jõhvikas	Vaccinium macrocarpon	´Pilgrim´; ´Crowley´	september/oktoober	0,1-0,3 m/1 m	viljad säilivad taimel üle talve; pinnas hoida niiske; kaitsta varakevadise päikese eest
leesikas	Arctostaphylos uva-ursi		juuli-august	0,1-0,3 m/kuni 1,8 m	kasutatav ravimtaimena, dekoratiivne pinnakattena; valguslembene, talub kuiva
Rohttaimed
Liik (eestikeelne nimi)	Liik (ladinakeelne nimi)	Sordid	Viljade valmimise aeg	Kõrgus/laius	Märkused
mesimurakas	Rubus arcticus	´Astra´, ´Kaansoo´	juuli algusest septembrini	0,1-0,3 m/paljuneb hoogsalt juurevõsunditega	meeldiva lõhnaga õied ja viljad; sobib hästi mustikate alla; paljunemine hoida kontrolli all; Eestis looduskaitse all
rabamurakas	Rubus chamaemorus		Juuli-august	0,2 m/paljuneb hoogsalt risoomiga	sobib hästi mustikate alla;

Märkused, soovitused:

• turbakihi paksus peaks sõltuma taimede valikust - vähemalt 30 cm, aga suuremate rodode ja mustikate istutamisel võiks turbakiht olla 50 cm
• turvast on alguses soovitatav panna kuhjaga, sest aja jooksul vajub see 15-20%
• pinnast saab muuta õhulisemaks, segades turba hulka männikoorepuru
• turbaaia rajamiseks ei sobi madalsooturvas (must, kleepuv, hästi lagunenud)
• suuremate taimede vahele sobib hästi istutada raba- või mesimurakaid, mis katavad kaunilt pinna ning annavad maitsvaid marju
• igihaljad rodod, jõhvikad ja pohlad kardavad varakevadist eredat päikest, mistõttu tuleb neile valida poolvarjuline kasvukoht või kasutada varjutuskangast
• turbapinnas hoiab üsna hästi niiskust, kuival ajal on soovitatav kasta (10 l vett 1m2-e)
• väldi seisva vee tekkimist turbaaias, sest see hukutab suure tõenäosusega rodod
• mustikatele valitakse turbaaia kõige päikesepaistelisem osa, nad eelistavad täispäikest
• taimedele tuleb jätta piisavalt kasvuruumi - suuremate mustikate puhul vähemalt 1m2, suurte rodode puhul veelgi enam
• puukooremultši on hea kasutada, kuid mitte jõhvikate puhul, sest nad juurduvad pinnasel
• kompaktse hästi hargnenud rodopõõsa saamiseks tuleks tal paaril esimesel aastal kevadel ladvapungad ära näpistada
• rodode rikkalikuma õitsemise tagab äraõitsenud õisikute eemaldamine enne seemnete moodustamist
• väetada soovitatakse kastmisveele väetist lisades (kuni 20 g väetist 10 liitri vee kohta) 1 kuni 4 korda varakevadest suve keskpaigani; rododele võib augusti teisel poolel anda fosforit ja kaaliumi
• sammal turbaaia äärekividel võib olla dekoratiivne; sambla kasvamist soodustab kivide kastmine mitte liiga paksu ega magusa kisselliga
• eriti hästi sobib rodoaed männimetsa, kus muude kultuurtaimede kasvatamine on üsna vaevaline ettevõtmine
• turbaaias saab kasvatada ka magnooliaid; valida tuleks võimalikult külmakindlad liigid ja sordid

Kasutatud allikad

Aed soos. http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=398

Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused. http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/
Turbaaia loomine. Õpetab Toomas Jaadla (Marjasoo talu): http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/turbaaed/
Turbaaia rajamine (Hansaplant): http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936
Metsamarjade kasvatamine koduaias (Hansaplant): http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=935
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/viljapuud-ja-marjapoosad/f-146.149/wm-wide?prn=1

Kasutati tunnustatud autorite ja aianduskeskuste poolt koostatud allikaid, mistõttu tundus materjal usaldusväärne. Teatud eriarvamused tegijate vahel tulenevad erinevatest prioriteetidest, võimalustest ja ilumeelte erinevusest.