laupäev, 2. mai 2015

Kiviktaimla



Kiviktaimla ehk alpinaariumi olemus

Kiviktaimla matkib mägist ja kivist maastikku looduses, nõudes aednikult üsna vähe hoolt. Peamiseks materjaliks on kivid, seejärel taimede kasvupinnas ja taimed. Taimede kasvupinnas jäljendab mäestikus kivipragudesse tekkinud mullastiku kihti. Vihmavesi voolab reeglina kiiresti läbi pinnase ning paljud kiviktaimla taimed ei talu liigniiskust. Kiviktaimlasse istutatakse nii väiksemaid puuvorme, puhmikulisi taimi kui padjandeid moodustavaid mägitaimi. Kiviktaimla on hea võimalus väikese pinna kasutamiseks suurema hulga taimede istutamiseks, kui taimede istutamiseks rajatakse erinevate kõrgustega alad. Kiviktaimla sobib tavalistel aiapeenardel kasvavate madalamakasvulistele taimedele dekoratiivseks taustaks.


Tööde soovituslik järjekord kiviktaimla rajamisel

  • valida päikeseline asukoht
  • eemaldada kõik umbrohud (pimendamine, mürgitamine, rohukamara mehaaniline eemaldamine)
  • valime kivid
  • maa-ala tähistamine
  • taimede kõrguste tähistamine (näiteks kastide abil)
  • kallete tähistamine (näiteks lattide abil)
  • valminud maketi hindamine ja vajalike muudatuste tegemine
  • kivide paigaldamine (suuremad kivid soovitatakse asetada rõhtsalt pooleldi pinnasesse ning väikese kallakuga sademete paremaks ärakasutamiseks)
  • mulla paigaldamine kivipragudesse (kivide vahedesse)
  • taimede istutamine


Tööd kiviktaimla hooldamisel

  • pinnase kobestamine
  • rohimine vastavalt vajadusele
  • äraõitsenud taimedel õisikute eemaldamine
  • kastmine vajadusel (põua ajal)
  • taimede kärpimine või kujunduslõikus
  • ettenähtud alalt väljunud taimede ja taimeosade eemaldamine
  • taimede katmine talveks
  • igihaljaste taimede varjutamine

Kiviktaimla rajamiseks vajalikud vahendid:

joonestusvahendid või joonestusprogramm
maa-ala tähistamise vahendid (aiavoolik, nöör, vaiad)
kõrguste tähistamise vahendid (kastid)
kallete tähistamise vahendid (latid)
kivid (dekoratiivsuse huvides valitakse enamasti ainult ühed)
  • raudkivid
  • paekivid
  • taimed
  • pinnas kivide vahele vastavalt valitud taime vajadustele
  • aiatööriistad

Kiviktaimla taimed

Järgnevalt on tabelitena välja toodud, milliseid taimi on võimalik kiviktaimlasse istutada. Nimetatud liikidel võib leiduda hulgaliselt kiviktaimlasse sobivaid sorte, tabelis on välja toodud mõningad eestikeelses kirjanduses loetletud sordid.


Tabel 1. Kiviktaimla puittaimed


Liik (eestikeelne nimi)
Liik (ladinakeelne nimi)
Sort
Kõrgus/laius
Märkused
kääbus-mägimänd Pinus mugo var. pumilio

1 m/2 m Kerajas; aeglase kasvuga; vähenõudlik
kirju kadakas Juniperus squamata ´Blue star´, ´Blue carpet´, ´Holger´ 1 m/1,5 m aeglase kasvuga; on nii püstiseid kui laiuvaid sorte
laiuv tuhkpuu Cotoneaster horizontalis ´Saxatilis´, ´Variegatus´ 0,5-1 m/0,8-1,5 m Sügisel värvub oranžikaks
jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica ´Cido´ 0,6-1 m/1,2 m talub linnatingimusi ja kärpimist
harilik kukerpuu Berberis vulgaris ´Atropurpurea´ 2 m/2 m külma- ja põuakindel; valgusnõudlk


Tabel 2. Kiviktaimla rohttaimed


Liik (eestikeelne nimi) Liik (ladinakeelne nimi) Sordid Õitsemine aeg
Kõrgus/laius
Märkused
varretu emajuur Gentiana acaulis ´Alba´ mai-juuli 0,1 m igihaljas; lumevaestel talvedel katta
Douglasi leeklill Phlox douglasii ´Crackerjack´, ´Iceberg´ mai-juuni 0,15 m/0,6 m igihaljas
nõmm-liivatee Thymus serphyllum ´Annie Hall´, ´Snowdrift´ juuli 0,1 m/0,3 m igihaljas poolpõõsas; varakevadeks varjutada
Arendsi kivirik Saxifraga arendsii ´Schneeteppich´, ´Purple Mantle´ mai-juuni 0,1 m/laiuv igihaljas; põuakindel
Harilik raudrohi Achillea millefolium ´Red Beauty´, ´Summer Fruits Salmon´ juuni-oktoober 0,3-0,8 m vähenõudlik; levib kiiresti
aed-merikann Armeria maritima ´Varretu´, ´Alba´ Mai-juuni 0,1 m/roomav Igihaljas puhmas; ei talu liigniiskust ega varakevadist päikest
karpaadi kellukas Campanula carpatica ´Blue Moonlight´, ´Valge´ juuni-september 0,15 m külmakindel, vähenõudlik
mägi-liivkann Arenaria montana ´Lumivalgeke´, ´Summer´ juuni 0,1 m, laiuv eelistab liivarikast pinnast
suviadoonis Adonis aestivalis ´Kerubino´ Juuni-august 0,3 m sobib ka varjulisematesse kohtadesse; üheaastane; annab isekülvi
väike igihali Vinca minor ´Alba´; ´Azurea Flore Pleno´ juuni-juuli 0,15-0,2 m vastupidav pinnakattetaim; paljuneb hoogsalt


Märkused, soovitused:

  • Saar ja Hannust (Hansaplant) toovad eksimusena välja, et sageli rajatakse kiviktaimla väga väikestest kividest, kuid suuremate kivide lisamine annab visuaalselt parema tulemuse. Annist (Calmia) soovitab kasutada olemasolevaid kive, kuna suurte kivide vedamine masinatega võib rikkuda aia pinnase (tekitab ka täiendavat rahalist kulu)
  • kivide all ja ümbruses püsib pinnas paremini niiskem ning jahedam
  • eelista vastavalt oma maitsele vabakujulist või korrapärase struktuuriga kiviktaimlat, aga viimase jaoks peaks kindlasti olema eelnevalt mõõtkavas joonestatud või maha märgitud plaan
  • õitsvate taimede vahele on väga kaunis rajada alasid mägisibulatest
  • eriti kaunilt õitsevad varakevadel võrkiirised
  • alpitaimede juured võivad tungida sügavale
  • väga hea on ära kasutada aias olevat kagu-, edela- või lõunakallakut
  • tasase pinna ja sügaval asuva põhjaveega aias võib kiviktaimla abil rajada süvisaia, kaevates keskele veesilma või murulapi osa ning kujundades kiviktaimla selle ümber
  • taimerühmade asetuse valikul arvestada õitsemise aega, kõrgust ja õite ning lehtede värvust; enamus kiviktaimla taimi õitsevad mais-juunis; suve teisel poolel ja sügisel efekti saavutamiseks valida ka värviliste lehtedega taimi ning aastaringse dekoratiivsuse säilitamiseks piisaval hulgal igihaljaid taimi või jätta kiviktaimlasse kindlad kohad suvelillede külvamiseks igal aastal, saavutades nii oma kiviktaimla väljanägemises meeldiva vaheldusrikkuse
  • rohkelt isekülvi andvate ning maaaluste osade abil intensiivselt laienevate taimede valiku korral arvestada tagajärgedega ning lisatööga nende eemaldamisel ebasobilikest kohtadest
  • huumusrikka mulla lisamisel olla ettevaatlik
  • nii liigne kastmine kui seisma jääv vesi võivad taimed lihtsalt hukutada; ohtlik on jäätunud pinnasele kogunev lumesulamis- või vihmavesi
  • sügisel tuleb vältida langenud vettinud puulehtede kogunemist alpitaimedele

Kasutatud allikad

Kiviktaimla rajamine, kiviktaimla muudab aia mitmekesisemaks. Rodoaed, 06.06.2012: http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/
Räägib Mihkel Saar (Hansaplant): http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1223;
Räägib Arnold Hannust (Hansaplant): http://kodusaade.ee/1276-vaata-kiviktaimlate-rajamine.html
Räägib Jüri Annist (Calmia istikuäri): http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/video-kuidas-rajada-kiviktaimlat?id=31494345
Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused. http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/

Kasutati tunnustatud autorite ja aianduskeskuste poolt koostatud allikaid, mistõttu tundus materjal usaldusväärne. Teatud eriarvamused tegijate vahel tulenevad erinevatest prioriteetidest, võimalustest ja ilumeelte erinevusest.




Turbaaed

Turbaaed

Turbaaia olemus

Turbaaed on happelise pinnasega (turbaga) täidetud ala, mis on spetsiaalselt rajatud looduses niisugustes tingimustes kasvavate taimede jaoks. Optimaalne mulla pH on vahemikus 4,0-5,5. Turbaaia eeliseks on asjaolu, et pinnase happesus ei võimalda paljudel umbrohtudel levida. Rajada võib nii iluaia (näiteks rododendronid ja kanarbikud), marjaaia (mustikad, murakad) või kombineerida neid taimi omavahel. Arvesse tuleb aga võtta, kas valitud taimed on päikese- või varjulembesed. Kasutada võib ka erinevaid okaspuuvorme. Enamasti rajatakse turbaaed poolvarjulisse või varjulisse niiskemasse kohta. Palju väetamist turbaaed ei vaja. Turbaaia võib rajada süvendisse, millest eemaldatakse eelnev pinnas, või ehitades kõrgpeenra. Mõlemal juhul tuleks kogu turbapeenarde ala eraldada muust pinnasest kile või peenravaiba abil.

Tööde soovituslik järjekord turbaaia rajamisel

  • valitakse sobib asukoht, arvestades paiga valgus- ja niiskusolusid
  • eemaldatakse kogu viljakas aiamuld, vältimaks pinnase neutraliseerumist aastate jooksul; kaevatud süvendi põhi kaetakse kilega või peenravaibaga/peenra rajamisel maapinnale paigaldatakse kile või peenravaip ning ehitatakse peenrapiirded
  • kile kasutamisel tehakse sellesse augud liigse vee äravoolamiseks ja vältimaks seisva vee tekkimist (viimane hukutab rodod)
  • paigaldatakse 30-50 cm paksune turbakiht; freesturba kasutamisel tuleb seda hoolikalt läbi kasta ja segada, kuni pinnas on ühtlaselt niiske; turbakihi hulka segatakse jämedat männikoorepuru
  • paigaldatakse peenrapiirded
  • istutatakse taimed


Turbaaia rajamiseks vajalikud vahendid:

  • töövahendid süvendi kaevamiseks või kõrgpeenra rajamiseks
  • toores turbapäts rabast või sõelumata freesturvas
  • peenrapiirded oma valikul (looduslikest materjalidest võib kasutada näiteks kive või palke, sobivad ka turbapätsid)
  • männikoorepuru
  • taimed
  • puukooremultš
  • varjutuskangas
  • väetised (näiteks kloorivaba kompleksväetis NPK 10-10-20)


Tööd turbaaia hooldamisel

  • kastmine kuivaperioodil
  • taimede väetamine
  • taimede varjutamine
  • rododel ladva kasvupungade eemaldamine paaril esimesel aastal
  • äraõitsenud õisikute eemaldamine rododel enne seemnete moodustumist
  • marjade korjamine
  • spetsiifilised tööd sõltuvalt valitud taimedest


Turbaaia taimed

Järgnevates tabelites on välja toodud, milliseid taimi on võimalik turbaaeda istutada. Tabelis on välja toodud mõningad eestikeelses kirjanduses loetletud sordid.

Ilu- ja/või ravimtaimed

Puittaimed
Liik (eestikeelne nimi)
Liik (ladinakeelne nimi)
Sordid
Õitsemine aeg
Taime kõrgus/laius
Märkused
hanevits Chamaedaphne calyculata

Aprilli lõpust mai lõpuni 0,1-0,8 m; levib pinnases olevate varte ja võsundite lisapungadest igihaljas; kasvab sageli sookailuga koos
ahtalehine kalmia Kalmia angustifolia ´Rubra´ juuni 0,8 m/0,6 m aeglase kasvuga igihaljas põõsas; valida päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht; külmaõrnem
sinihall kalmia Kalmia polifolia

mai-juuni 0,2-0,5m/0,5 m aeglase kasvuga igihaljas põõsas; valida poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht
laialehine kalmia Kalmia latifolia ´Elf´, ´Olympic Fire´ mai-juuni 0,5-2 m/0,5-1 m, oleneb sordist igihaljas põõsas; eelistab varju, kuigi talub päikest; külmaõrnem
punane eerika Erica carnea ´Alba´; ´Golden Starlet´ aprill-mai 0,2 m/0,4 m Talvekindel; päikseline kuni poolvarjuline; ei talu põuda
Katawba rododendron
Rhododendron catawbiense
´Grandiflorum´, ´Alfred´, ´Hachmann´s Feuerschein´ mai lõpp, juuni 1,5 m/1,5 m igihaljas; külmakindel; poolvarjulisse kasvukohta
Schlippenbachi rododendron Rhododendron schlippenbachii

mai lõpp 1-2,5 m/1-2 m Heitlehine; talvekindel, kuid võib saada hiliskülmakahjustusi
Jaapani rododendron Rhododendron japonicum ´White Lights´; ´Golden Lights´; ´Mandarin Lights´ mai-juuni 1-1,5 m/1-1,5 m talvekindel, vähenõudlik
harilik kanarbik Calluna vulgaris ´Firefly´, ´Long White´, ´Boskoop´ August-oktoober 0,2-0,4 m/0,2-0,5 m suurepärane aiale värviandja sügisel
harilik küüvits Andromeda polifolia ´Blue Lagoon´; ´Blue Ice´ mai-juuni 0,1-0,4 m/0,5 m igihaljas kompaktne põõsas; eelistab niisket poolvarjulist kasvukohta; talvekindel
ameerika õisküüvits Pieris floribunda ´Elongata´ mai 0,5-1,5 m/1-1,5 m igihaljas; poolvarjuline tuulevaikne kasvukoht; ei talu nätsket pinnast
jaapani õisküüvits Pieris japonica ´Mountain Fire´ mai 0,5-1,5 m/1-1,5 m Igihaljas; poolvarjuline tuulevaikne kasvukoht; ei talu nätsket pinnast ega saastunud õhku; külmaõrn
sookail Ledum palustre

mai lõpust juuni lõpuni 0,3-1 m/püstine Eelistab varjulisemat ja mitte väga niisket kasvukohta
lamav talihali Gaultheria procumbens


´Red Baron´ juuli-august 0,2 m/ 0,4 m igihaljas; talvekindel; punaste dekoratiivsete marjadega
Rohttaimed
Liik (eestikeelne nimi)
Liik (ladinakeelne nimi)
Sordid
Õitsemine aeg
Taime kõrgus/laius
Märkused
ahtalehine villpea Eriophorum angustifolium

mai-juuni 0,4-0,6 m vajab niisket pinnast, päikselist kasvukohta
tupp-villpea Eriophorum vaginatum

aprill-mai 0,3-0,8 m; kasvab mätastena omab tähtsust turbakihi moodustajana
väike igihali Vinca minor ´Alba´; ´Azurea Flore Pleno´ juuni-juuli 0,15-0,2 m vastupidav pinnakattetaim; paljuneb hoogsalt
hiina emajuur Gentiana sino-ornata ´Blue Diamond´ august-september 0,2 m/0,6 m päikseline kasvukoht, nõrgalt happeline pinnas
hambuline kobarpea Ligularia dentata syn L. clivorum ´Midnight Lady´; ´Othello´ august-september 0,75-1,5 m/0,75-1,5 m, oleneb sordist poolvarjuline kasvukoht; talvekindel, kuid meeldib nälkjatele
südajalehine bergeenia Bergenia cordifolia ´Rotblum´, ´Winterglut´ aprill-mai 0,35 m vastupidav taim poolvarjulisse või varjulisse kasvukohta; lehed talvehaljad
mets-piiphein Luzula sylvatica ´Sherwood´, 'Aurea-marginata' juuni, juuli 0,3-0,4 m talvehaljas tihe puhmik
harilik paelrohi ehk päideroog Phalaris arundinacea ´Picta´, ´Pedja´ juuni-juuli 0,8-1,2 m mulla suhtes vähenõudlik talvekindel kõrreline
Arendsi astilbe Astilbe arendsii ´Chocolate Shogun´; ´Glut´ juuli-september 0,5m/0,5 m; sortidel erinev Poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht; niiske huumusrikas pinnas
Lihtlehine astilbe Astilbe simplicifolia ´Sprite´, ´White sensation´ juuli-august 0,3 m/0,3 m Poolvarjuline kasvukoht; niiske huumusrikas pinnas


Marja- ja viljataimed



Puittaimed
Liik (eestikeelne nimi)
Liik (ladinakeelne nimi)
Sordid
Viljade valmimise aeg
Kõrgus/laius
Märkused
ahtalehine mustikas Vaccinium angustifolium ´Top Hat´ august 0,25-0,5 m, sortidel kuni 1 m eelistab täispäikselist kasvukohta; lehtede dekoratiivne sügisvärvus; külmakindel
kännasmustikas Vaccinium corymbosum ´Bluegold´, ´Early Blue´ järk-järgult augustist septembrini; ´Early Blue´ valmib teistest varem 1,5 m eelistab täispäikselist kasvukohta; lehtede dekoratiivne sügisvärvus
hübriidmustikas Vaccinium angustifolium x Vaccinium corymbosum ; ´Patriot´ juuli lõpp, august 0,8-1,5 m eelistab täispäikselist kasvukohta; lehtede dekoratiivne sügisvärvus
harilik pohl Vaccinium vitis-idaea ´Koralle´; ´Runo Bielawskie´


august-september 0,2-0,3 m eelistab päikselist kasvukohta; pohla kasvuturbasse segada liiva
harilik jõhvikas Oxycoccus palustris ´Kuresoo´; ´Nigula´ augusti lõpust oktoobrini, oleneb sordist; ´Kuresoo´augusti lõpus 0,2-0,3m/2m viljad säilivad taimel üle talve; pinnas hoida niiske; kaitsta varakevadise päikese eest
suureviljaline jõhvikas Vaccinium macrocarpon ´Pilgrim´; ´Crowley´ september/oktoober 0,1-0,3 m/1 m viljad säilivad taimel üle talve; pinnas hoida niiske; kaitsta varakevadise päikese eest
leesikas Arctostaphylos uva-ursi

juuli-august 0,1-0,3 m/kuni 1,8 m kasutatav ravimtaimena, dekoratiivne pinnakattena; valguslembene, talub kuiva
Rohttaimed
Liik (eestikeelne nimi)
Liik (ladinakeelne nimi)
Sordid
Viljade valmimise aeg
Kõrgus/laius
Märkused
mesimurakas Rubus arcticus ´Astra´, ´Kaansoo´ juuli algusest septembrini 0,1-0,3 m/paljuneb hoogsalt juurevõsunditega meeldiva lõhnaga õied ja viljad; sobib hästi mustikate alla; paljunemine hoida kontrolli all; Eestis looduskaitse all
rabamurakas Rubus chamaemorus

Juuli-august 0,2 m/paljuneb hoogsalt risoomiga sobib hästi mustikate alla;

Märkused, soovitused:

  • turbakihi paksus peaks sõltuma taimede valikust - vähemalt 30 cm, aga suuremate rodode ja mustikate istutamisel võiks turbakiht olla 50 cm
  • turvast on alguses soovitatav panna kuhjaga, sest aja jooksul vajub see 15-20%
  • pinnast saab muuta õhulisemaks, segades turba hulka männikoorepuru
  • turbaaia rajamiseks ei sobi madalsooturvas (must, kleepuv, hästi lagunenud)
  • suuremate taimede vahele sobib hästi istutada raba- või mesimurakaid, mis katavad kaunilt pinna ning annavad maitsvaid marju
  • igihaljad rodod, jõhvikad ja pohlad kardavad varakevadist eredat päikest, mistõttu tuleb neile valida poolvarjuline kasvukoht või kasutada varjutuskangast
  • turbapinnas hoiab üsna hästi niiskust, kuival ajal on soovitatav kasta (10 l vett 1m2-e)
  • väldi seisva vee tekkimist turbaaias, sest see hukutab suure tõenäosusega rodod
  • mustikatele valitakse turbaaia kõige päikesepaistelisem osa, nad eelistavad täispäikest
  • taimedele tuleb jätta piisavalt kasvuruumi - suuremate mustikate puhul vähemalt 1m2, suurte rodode puhul veelgi enam
  • puukooremultši on hea kasutada, kuid mitte jõhvikate puhul, sest nad juurduvad pinnasel
  • kompaktse hästi hargnenud rodopõõsa saamiseks tuleks tal paaril esimesel aastal kevadel ladvapungad ära näpistada
  • rodode rikkalikuma õitsemise tagab äraõitsenud õisikute eemaldamine enne seemnete moodustamist
  • väetada soovitatakse kastmisveele väetist lisades (kuni 20 g väetist 10 liitri vee kohta) 1 kuni 4 korda varakevadest suve keskpaigani; rododele võib augusti teisel poolel anda fosforit ja kaaliumi
  • sammal turbaaia äärekividel võib olla dekoratiivne; sambla kasvamist soodustab kivide kastmine mitte liiga paksu ega magusa kisselliga
  • eriti hästi sobib rodoaed männimetsa, kus muude kultuurtaimede kasvatamine on üsna vaevaline ettevõtmine
  • turbaaias saab kasvatada ka magnooliaid; valida tuleks võimalikult külmakindlad liigid ja sordid

Kasutatud allikad


Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused. http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/
Turbaaia loomine. Õpetab Toomas Jaadla (Marjasoo talu): http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/turbaaed/
Turbaaia rajamine (Hansaplant): http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936
Metsamarjade kasvatamine koduaias (Hansaplant): http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=935
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/viljapuud-ja-marjapoosad/f-146.149/wm-wide?prn=1




Kasutati tunnustatud autorite ja aianduskeskuste poolt koostatud allikaid, mistõttu tundus materjal usaldusväärne. Teatud eriarvamused tegijate vahel tulenevad erinevatest prioriteetidest, võimalustest ja ilumeelte erinevusest.