Turbaaed
Turbaaia olemus
Turbaaed
on happelise pinnasega (turbaga) täidetud ala, mis on spetsiaalselt
rajatud looduses niisugustes tingimustes kasvavate taimede jaoks.
Optimaalne mulla pH on vahemikus 4,0-5,5. Turbaaia eeliseks on
asjaolu, et pinnase happesus ei võimalda paljudel umbrohtudel
levida. Rajada võib nii iluaia (näiteks rododendronid ja
kanarbikud), marjaaia (mustikad, murakad) või kombineerida neid
taimi omavahel. Arvesse tuleb aga võtta, kas valitud taimed on
päikese- või varjulembesed. Kasutada võib ka erinevaid
okaspuuvorme. Enamasti rajatakse turbaaed poolvarjulisse või
varjulisse niiskemasse kohta. Palju väetamist turbaaed ei vaja.
Turbaaia võib rajada süvendisse, millest eemaldatakse eelnev
pinnas, või ehitades kõrgpeenra. Mõlemal juhul tuleks kogu
turbapeenarde ala eraldada muust pinnasest kile või peenravaiba
abil.
Tööde
soovituslik järjekord turbaaia rajamisel
- valitakse sobib asukoht, arvestades paiga valgus- ja niiskusolusid
- eemaldatakse kogu viljakas aiamuld, vältimaks pinnase neutraliseerumist aastate jooksul; kaevatud süvendi põhi kaetakse kilega või peenravaibaga/peenra rajamisel maapinnale paigaldatakse kile või peenravaip ning ehitatakse peenrapiirded
- kile kasutamisel tehakse sellesse augud liigse vee äravoolamiseks ja vältimaks seisva vee tekkimist (viimane hukutab rodod)
- paigaldatakse 30-50 cm paksune turbakiht; freesturba kasutamisel tuleb seda hoolikalt läbi kasta ja segada, kuni pinnas on ühtlaselt niiske; turbakihi hulka segatakse jämedat männikoorepuru
- paigaldatakse peenrapiirded
- istutatakse taimed
Turbaaia rajamiseks vajalikud vahendid:
- töövahendid süvendi kaevamiseks või kõrgpeenra rajamiseks
- toores turbapäts rabast või sõelumata freesturvas
- peenrapiirded oma valikul (looduslikest materjalidest võib kasutada näiteks kive või palke, sobivad ka turbapätsid)
- männikoorepuru
- taimed
- puukooremultš
- varjutuskangas
- väetised (näiteks kloorivaba kompleksväetis NPK 10-10-20)
Tööd turbaaia
hooldamisel
- kastmine kuivaperioodil
- taimede väetamine
- taimede varjutamine
- rododel ladva kasvupungade eemaldamine paaril esimesel aastal
- äraõitsenud õisikute eemaldamine rododel enne seemnete moodustumist
- marjade korjamine
- spetsiifilised tööd sõltuvalt valitud taimedest
Turbaaia taimed
Järgnevates
tabelites on välja toodud, milliseid taimi on võimalik turbaaeda
istutada. Tabelis on välja toodud mõningad eestikeelses kirjanduses
loetletud sordid.
Ilu- ja/või
ravimtaimed
Puittaimed
|
|||||
Liik (eestikeelne nimi)
|
Liik (ladinakeelne nimi)
|
Sordid
|
Õitsemine aeg
|
Taime kõrgus/laius
|
Märkused
|
hanevits | Chamaedaphne calyculata | Aprilli lõpust mai lõpuni | 0,1-0,8 m; levib pinnases olevate varte ja võsundite lisapungadest | igihaljas; kasvab sageli sookailuga koos | |
ahtalehine kalmia | Kalmia angustifolia | ´Rubra´ | juuni | 0,8 m/0,6 m | aeglase kasvuga igihaljas põõsas; valida päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht; külmaõrnem |
sinihall kalmia | Kalmia polifolia | mai-juuni | 0,2-0,5m/0,5 m | aeglase kasvuga igihaljas põõsas; valida poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht | |
laialehine kalmia | Kalmia latifolia | ´Elf´, ´Olympic Fire´ | mai-juuni | 0,5-2 m/0,5-1 m, oleneb sordist | igihaljas põõsas; eelistab varju, kuigi talub päikest; külmaõrnem |
punane eerika | Erica carnea | ´Alba´; ´Golden Starlet´ | aprill-mai | 0,2 m/0,4 m | Talvekindel; päikseline kuni poolvarjuline; ei talu põuda |
Katawba rododendron |
Rhododendron
catawbiense
|
´Grandiflorum´, ´Alfred´, ´Hachmann´s Feuerschein´ | mai lõpp, juuni | 1,5 m/1,5 m | igihaljas; külmakindel; poolvarjulisse kasvukohta |
Schlippenbachi rododendron | Rhododendron schlippenbachii | mai lõpp | 1-2,5 m/1-2 m | Heitlehine; talvekindel, kuid võib saada hiliskülmakahjustusi | |
Jaapani rododendron | Rhododendron japonicum | ´White Lights´; ´Golden Lights´; ´Mandarin Lights´ | mai-juuni | 1-1,5 m/1-1,5 m | talvekindel, vähenõudlik |
harilik kanarbik | Calluna vulgaris | ´Firefly´, ´Long White´, ´Boskoop´ | August-oktoober | 0,2-0,4 m/0,2-0,5 m | suurepärane aiale värviandja sügisel |
harilik küüvits | Andromeda polifolia | ´Blue Lagoon´; ´Blue Ice´ | mai-juuni | 0,1-0,4 m/0,5 m | igihaljas kompaktne põõsas; eelistab niisket poolvarjulist kasvukohta; talvekindel |
ameerika õisküüvits | Pieris floribunda | ´Elongata´ | mai | 0,5-1,5 m/1-1,5 m | igihaljas; poolvarjuline tuulevaikne kasvukoht; ei talu nätsket pinnast |
jaapani õisküüvits | Pieris japonica | ´Mountain Fire´ | mai | 0,5-1,5 m/1-1,5 m | Igihaljas; poolvarjuline tuulevaikne kasvukoht; ei talu nätsket pinnast ega saastunud õhku; külmaõrn |
sookail | Ledum palustre | mai lõpust juuni lõpuni | 0,3-1 m/püstine | Eelistab varjulisemat ja mitte väga niisket kasvukohta | |
lamav talihali | Gaultheria procumbens |
´Red Baron´ | juuli-august | 0,2 m/ 0,4 m | igihaljas; talvekindel; punaste dekoratiivsete marjadega |
Rohttaimed
|
|||||
Liik (eestikeelne nimi)
|
Liik (ladinakeelne nimi)
|
Sordid
|
Õitsemine aeg
|
Taime kõrgus/laius
|
Märkused
|
ahtalehine villpea | Eriophorum angustifolium | mai-juuni | 0,4-0,6 m | vajab niisket pinnast, päikselist kasvukohta | |
tupp-villpea | Eriophorum vaginatum | aprill-mai | 0,3-0,8 m; kasvab mätastena | omab tähtsust turbakihi moodustajana | |
väike igihali | Vinca minor | ´Alba´; ´Azurea Flore Pleno´ | juuni-juuli | 0,15-0,2 m | vastupidav pinnakattetaim; paljuneb hoogsalt |
hiina emajuur | Gentiana sino-ornata | ´Blue Diamond´ | august-september | 0,2 m/0,6 m | päikseline kasvukoht, nõrgalt happeline pinnas |
hambuline kobarpea | Ligularia dentata syn L. clivorum | ´Midnight Lady´; ´Othello´ | august-september | 0,75-1,5 m/0,75-1,5 m, oleneb sordist | poolvarjuline kasvukoht; talvekindel, kuid meeldib nälkjatele |
südajalehine bergeenia | Bergenia cordifolia | ´Rotblum´, ´Winterglut´ | aprill-mai | 0,35 m | vastupidav taim poolvarjulisse või varjulisse kasvukohta; lehed talvehaljad |
mets-piiphein | Luzula sylvatica | ´Sherwood´, 'Aurea-marginata' | juuni, juuli | 0,3-0,4 m | talvehaljas tihe puhmik |
harilik paelrohi ehk päideroog | Phalaris arundinacea | ´Picta´, ´Pedja´ | juuni-juuli | 0,8-1,2 m | mulla suhtes vähenõudlik talvekindel kõrreline |
Arendsi astilbe | Astilbe arendsii | ´Chocolate Shogun´; ´Glut´ | juuli-september | 0,5m/0,5 m; sortidel erinev | Poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht; niiske huumusrikas pinnas |
Lihtlehine astilbe | Astilbe simplicifolia | ´Sprite´, ´White sensation´ | juuli-august | 0,3 m/0,3 m | Poolvarjuline kasvukoht; niiske huumusrikas pinnas |
Puittaimed
|
|||||
Liik (eestikeelne nimi)
|
Liik (ladinakeelne nimi)
|
Sordid
|
Viljade valmimise aeg
|
Kõrgus/laius
|
Märkused
|
ahtalehine mustikas | Vaccinium angustifolium | ´Top Hat´ | august | 0,25-0,5 m, sortidel kuni 1 m | eelistab täispäikselist kasvukohta; lehtede dekoratiivne sügisvärvus; külmakindel |
kännasmustikas | Vaccinium corymbosum | ´Bluegold´, ´Early Blue´ | järk-järgult augustist septembrini; ´Early Blue´ valmib teistest varem | 1,5 m | eelistab täispäikselist kasvukohta; lehtede dekoratiivne sügisvärvus |
hübriidmustikas | Vaccinium angustifolium x Vaccinium corymbosum | ; ´Patriot´ | juuli lõpp, august | 0,8-1,5 m | eelistab täispäikselist kasvukohta; lehtede dekoratiivne sügisvärvus |
harilik pohl | Vaccinium vitis-idaea | ´Koralle´; ´Runo Bielawskie´ |
august-september | 0,2-0,3 m | eelistab päikselist kasvukohta; pohla kasvuturbasse segada liiva |
harilik jõhvikas | Oxycoccus palustris | ´Kuresoo´; ´Nigula´ | augusti lõpust oktoobrini, oleneb sordist; ´Kuresoo´augusti lõpus | 0,2-0,3m/2m | viljad säilivad taimel üle talve; pinnas hoida niiske; kaitsta varakevadise päikese eest |
suureviljaline jõhvikas | Vaccinium macrocarpon | ´Pilgrim´; ´Crowley´ | september/oktoober | 0,1-0,3 m/1 m | viljad säilivad taimel üle talve; pinnas hoida niiske; kaitsta varakevadise päikese eest |
leesikas | Arctostaphylos uva-ursi | juuli-august | 0,1-0,3 m/kuni 1,8 m | kasutatav ravimtaimena, dekoratiivne pinnakattena; valguslembene, talub kuiva | |
Rohttaimed
|
|||||
Liik (eestikeelne nimi)
|
Liik (ladinakeelne nimi)
|
Sordid
|
Viljade valmimise aeg
|
Kõrgus/laius
|
Märkused
|
mesimurakas | Rubus arcticus | ´Astra´, ´Kaansoo´ | juuli algusest septembrini | 0,1-0,3 m/paljuneb hoogsalt juurevõsunditega | meeldiva lõhnaga õied ja viljad; sobib hästi mustikate alla; paljunemine hoida kontrolli all; Eestis looduskaitse all |
rabamurakas | Rubus chamaemorus | Juuli-august | 0,2 m/paljuneb hoogsalt risoomiga | sobib hästi mustikate alla; |
Märkused,
soovitused:
-
turbakihi paksus peaks sõltuma taimede valikust - vähemalt 30 cm, aga suuremate rodode ja mustikate istutamisel võiks turbakiht olla 50 cm
-
turvast on alguses soovitatav panna kuhjaga, sest aja jooksul vajub see 15-20%
-
pinnast saab muuta õhulisemaks, segades turba hulka männikoorepuru
-
turbaaia rajamiseks ei sobi madalsooturvas (must, kleepuv, hästi lagunenud)
-
suuremate taimede vahele sobib hästi istutada raba- või mesimurakaid, mis katavad kaunilt pinna ning annavad maitsvaid marju
-
igihaljad rodod, jõhvikad ja pohlad kardavad varakevadist eredat päikest, mistõttu tuleb neile valida poolvarjuline kasvukoht või kasutada varjutuskangast
-
turbapinnas hoiab üsna hästi niiskust, kuival ajal on soovitatav kasta (10 l vett 1m2-e)
-
väldi seisva vee tekkimist turbaaias, sest see hukutab suure tõenäosusega rodod
-
mustikatele valitakse turbaaia kõige päikesepaistelisem osa, nad eelistavad täispäikest
-
taimedele tuleb jätta piisavalt kasvuruumi - suuremate mustikate puhul vähemalt 1m2, suurte rodode puhul veelgi enam
-
puukooremultši on hea kasutada, kuid mitte jõhvikate puhul, sest nad juurduvad pinnasel
-
kompaktse hästi hargnenud rodopõõsa saamiseks tuleks tal paaril esimesel aastal kevadel ladvapungad ära näpistada
-
rodode rikkalikuma õitsemise tagab äraõitsenud õisikute eemaldamine enne seemnete moodustamist
-
väetada soovitatakse kastmisveele väetist lisades (kuni 20 g väetist 10 liitri vee kohta) 1 kuni 4 korda varakevadest suve keskpaigani; rododele võib augusti teisel poolel anda fosforit ja kaaliumi
-
sammal turbaaia äärekividel võib olla dekoratiivne; sambla kasvamist soodustab kivide kastmine mitte liiga paksu ega magusa kisselliga
-
eriti hästi sobib rodoaed männimetsa, kus muude kultuurtaimede kasvatamine on üsna vaevaline ettevõtmine
-
turbaaias saab kasvatada ka magnooliaid; valida tuleks võimalikult külmakindlad liigid ja sordid
Kasutatud allikad
Turbaaia loomine. Õpetab Toomas Jaadla (Marjasoo talu): http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/turbaaed/
Turbaaia rajamine (Hansaplant): http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936
Metsamarjade kasvatamine koduaias (Hansaplant): http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=935
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/viljapuud-ja-marjapoosad/f-146.149/wm-wide?prn=1
Kasutati tunnustatud autorite ja
aianduskeskuste poolt koostatud allikaid, mistõttu tundus materjal
usaldusväärne. Teatud eriarvamused tegijate vahel tulenevad
erinevatest prioriteetidest, võimalustest ja ilumeelte erinevusest.
Pealkiri "Kiviktaimla rajamiseks vajalikud vahendid:" vajab parandamist.
VastaKustutaTaimede nimekiri on märkimisväärne, sisaldades ka andmeid taimede kohta.