Hinnang Loreida tööle „Kiviktaimla rajamine”

Tegemist on sisuka ja asjakohase tööga. Alguses on selgitatud, mis on kiviktaimla, võttes kokku selle istutusala olemuse. Seejärel minnakse üle kirjeldusele, kuidas kiviktaimla praktiliselt valmis teha.

Esmalt tuleb välja valida kiviktaimla rajamiseks võimalikult hästi sobiv koht – eelistatud on päikeseküllased kagu-, edela- ja lõunakallakud. Nõlva võib ka ise tekitada. Üheks võimaluseks on aia madalama osa täiendav süvendamine koos veesilma rajamisega. Ettevalmistustöö käigus tuleb eemaldada kõik püsiumbrohud. Seejärel asetatakse kohale kivid, mis autori hinnangul peavad olema suured ja lamedad. Usun, et selles osas on ka teistmoodi arvamusi, eriti kui koduaias ei ole palju ruumi või kui suurte kivide kohaletoomine käib üle jõu. Soovituslik on kasutada kas ainult raudkive või ainult munakive.

Hästi on välja toodud kiviktaimla jaoks sobiva mulla kirjeldus. Sain teada, et tavapärane kiviktaimlamulla osade vahekord võiks olla selline: 30% olemasolevat mulda, 20% istutusturvast ning 50% ballastainet. Samuti sain kinnitust arvamusele, et kivide funktsioon ei ole ainult dekoratiivne, vaid neil on oluline roll mullaniiskuse ning jaheduse hoidmisel. Kivide paigutamisele järgneb taimede istutamine ja kiviümbruste katmine killustikuga. Õige rajamise korral kiviktaimla hooldamine erilist vaeva ei nõua.

Tabelina on esitatud kiviktaimlasse sobivate taimede nimekiri. Oleksin ehk grupeerinud taimed järgnevalt: okaspuud, lehtpõõsad, madalad puittaimed ja rohttaimed. Nii väikese mahuga tabeli puhul pole siiski rühmitamine olulise tähtsusega. Valitud taimede nimekirja alusel kiviktaimlat rajades paigutaksin omaette alale kiviktaimla ühte serva punaste lehtedega kukerpuud ja maohabemed, minnes seejärel sujuvalt üle roheliste lehtedega ja roosade õitega taimede alale ning seejärel lillade ja kollaste õitega taimede juurde. Samuti arvestaksin lehtede tooni (sinakasroheline või kollakasroheline), milleks hatuse liivatee kasutamine pinnakatjana võimaldab maitsekat tulemust.

Kokkuvõttes on ilusti välja toodud, milliseid teadmisi autor kiviktaimla rajamise kohta sai ning milliseid erinevaid seisukohti kiviktaimla rajamise nüansside osas võib kirjanduses veel kohata. Näiteks võib kiviktaimla rajada ka poolvarjulisse kohta, kui valida sinna sobivad taimed. Sain teada, et kõrreliste kasutamise osas on eri autoritel erinevaid arvamusi – ühed peavad neid dekoratiivseks vahelduseks, teised aga tülikateks seemendajateks.

Töö vormistus on korrektne ja kena. Kasutatud materjalid on välja toodud vahetult kiviktaimla olemuse järel ja eraldi töö lõpus. Nendeks on nii videod kui artiklid, mis kõik pärinevad tuntud aiandustegelastelt ning tunduvad usaldusväärsed. Materjali hulk on kahtlemata piisav. Töö vastab täielikult nõuetele.

Reflektsioon

1. Loetud töö teema on „Kiviktaimla rajamine”.

2. Töö autoriks on Loreida Küppas.

3. Link tööle: http://multsidjavaetised.blogspot.com/2015_04_01_archive.html

4. Töö sisu ja info minu jaoks. Tegemist on sisuka tööga, mis on kena vormistusega ning sisaldab viiteid asjalikele videodele. Töö alguses kirjeldatakse kiviktaimla olemust, vahetult seejärel on välja toodud mõningad lingid kasutatud materjalidele. Järgneb kiviktaimla rajamiseks ja hoolduseks vajalike tegevuste kirjeldus. Kiviktaimla jaoks sobiv koht on päikeseküllane ning nõlvaga, kuigi sobivate taimede valikul saab kiviktaimla edukalt rajada ka poolvarjulisse kohta. Kui kallakut looduslikult ei esine, võib selle ise tekitada. Heaks mõtteks on pinnase süvendamine koos veesilma rajamisega. Pinnase ettevalmistamine algab umbrohtude eemaldamisest. Seejärel paigaldatakse kivid, mis minu arvates võivad olla ka käes tassitavad, mitte ilmtingimata suured. Maitse üle siiski ei vaielda. Hästi on kirjeldatud kiviktaimla jaoks sobiliku mulla segamist, mis jäljendaks kiviktaimla taimede looduslike kasvukohtade vett hästi läbilaskvaid muldi mägedes. Autor peab kiviktaimla juures kõige suuremaks tööks selle rajamist, hooldus ei ole õige rajamise korral märkimisväärselt vaevarikas.  

Hinnang Helle tööle „Ülevaade turbapeenrast ja turbaaia taimedest”

Autor selgitab turbaaia olemust ning toob välja, et kasvupinnas sellisel istutusalal peaks olema õhuline, huumuserikas ja vett läbilaskev. Ideaalne pH on 4,5 kuni 5,5. Enamasti tuleb selline kasvupinnas kunstlikult tekitada, vedades substraadi valitud istutusalale ning eemaldades osa eelnevast pinnasest või ehitades kõrgpeenra. Kasvupinnaseks sobivad materjalid on nii puhta turba ja juba vajalikke väetisi sisaldava rodomulla segu kui männikoore puruga segatud hapu freesturvas. Autor toob kenasti välja, et kokkupuutel aluselise pinnasega toimub loetud aastate jooksul substraadi neutraliseerumine, mistõttu tuleb pikemaajalist turbapeenart soovides ära teha põhjalik ettevalmistustöö.

Esimestel aastatel on hoolduses väga oluline jälgida multšikihi paksust, hiljem varjutavad taimed pinnast juba ise. Tähelepanu tuleb hoida pinnase niiskusel – oluline on vältida nii läbi kuivamist kui liigniiskust. Autor peab optimaalseks kasta uuemaid peenraid kord nädalas, vanemaid 2-3 nädala tagant (olenevalt ilmast) ning väetada kaks korda aastas. Rododendronite kasvatamisel tuleb arvesse võtta, et nende pindmise juurestiku tõttu ei ole sobivaks hooldusvõtteks kõplamine.

Autor on koostanud turbaaeda sobivate taimede tabeli, võttes aluseks „Rodod ja turbaaed” (2011) välja toodud Eesti kliimasse sobilike liikide nimekirja. Tabelis on välja toodud taime eesti- ja ladinakeelne nimetus, taime kõrgus, õitsemise aeg ning märkused. Taimede nimekiri on põhjalik.

Autor on välja toonud kasutatud materjalid ning hinnanud need usaldusväärseteks. Valitud on oma ala tunnustatud spetsialistide poolt koostatud materjalid (artiklid, videod), mistõttu ei ole alust nende headuses kahelda. Kohe töö alguses on esitatud ülevaatlik kokkuvõte töö koostamisel aluseks olnud materjalide kohta.

Autor kirjeldab põhjalikult, mida uut ta materjale läbi töötades teada sai. Autor tunnistas, et teema oli tema jaoks täiesti uus, kuid suutis kokkuvõtlikult välja tuua kõige olulisemad nüansid turbapeenra rajamise, hooldamise ja taimede valiku juures. Autor kirjeldab, milline peab olema turbapeenra pinnas, kuidas vältida pinnase neutraliseerumist, kuidas ja millal kasta ning väetada. Minu jaoks on veidi üllatav, et autor hindab rododendronite kasvatamist väga keerukaks nüansirohkeks ettevõtmiseks, sest minu arvates rododendronid sobiva kasvukoha valiku ja niiskusrežiimi sisseseadmise korral nii raskesti hooldatavad ei ole, aga autori arvamus võib tuleneda ka sellest, et Saksamaal kasvatamiseks sobivate rododendronite nimekiri on märkimisväärselt pikem kui Eestis ning nende seas leidub palju rohkem väga nõudlikke liike ja sorte.

Töö vormistuses puudusi ei esine. Silma hakkas tabelite vormistuse juures vaid see, et tabelite nimetused „Puittaimed” ja „Rohttaimed” olid tabelite all, mitte harjumuspäraselt tabeli kohal. Töö vormistus oli aga vaba, mistõttu ei saa seda lugeda veaks. Kasutatud materjalide loetelu on piisav teemast põhjaliku ülevaate andmiseks. Töö vastab täielikult nõuetele.

Reflektsioon

1. Töö teemaks on turbaaed.
2. Töö autoriks on Helle Blum.
3. Loetud töö on leitav: http://kurereha.blogspot.com/2015/04/ulevaade-turbapeenrast-ja-turbaaia.html

4. Töö on väga hea. Kirjeldati turbaaia rajamise protsessi, selleks vajalikke materjale ja turbaaia hooldamist. Välja toodi turbalembeste taimede nimekiri, mis sisaldas nii puittaimi kui rohttaimi. Valdav osa materjalist oli koostatud saksakeelsete allikate põhjal, kuid taimede nimekirjas toodi välja just Eesti kliimasse sobilikud taimed. Minu jaoks oli väga huvitav teada saada, et turbaaia rajamise meetodid on Eestis ja Saksamaal sarnased, kuid Saksamaal manitsetakse looduskeskkonna hoidmise huvides turvast substraadina pigem mitte kasutama. Eestis ja Saksamaal turbaaedades kasvatatavad taimed erinevad eelkõige klimaatiliste erinevuste tõttu – Eestis ei ole võimalik kasvatada õues kõiki samu taimi nagu Saksamaal. Minu jaoks oli uudiseks, et Saksamaal on levinud trendiks nn lihasööja-taimede kasvatamine turbapeenras. Töös kasutatud materjalide hulgast leidsin mitmed videod, mida vaatamata oma puudulikule saksa keele oskusele siiski suure huviga jälgisin. Töös välja toodud taimede nimekirjas oli rohttaimede hulgas minu jaoks mitu uut avastust, mida ma ei oleks ise taibanud turbapeenraga seostada. Asun rajama rododendronite istutusala ning sain antud töö lugemisest kasulikku informatsiooni. 

Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste, nende omaduste ja kasutamise kohta

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade Eestis pakutavatest multšidest, väetistest, geosünteetidest ja kattekangastest. Töö koosneb kolmest alapeatükist: 1. Multšid; 2. Väetised; 3. Geosünteedid.  Mõned materjalid on määratletavad nii multši kui geosünteedina. Kasutatud fotod on pärit tootjate või edasimüüjate veebilehekülgedelt.

1. MULTŠID

Multši definitsioon. Mölder (2011) käsitleb multši mõistet järgnevalt: „multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kihti.”

Antud uurimuses liigitatakse multše materjali järgi, tuues välja neli peamist kategooriat (Mölder 2011):

• orgaanilised
• mineraalsed
• sünteetilised kiled
• kombineeritud multšid

Multšide otstarbeks võib olla:

• hoida kasvupinnases olevat veevaru;
• kaitsta juurestikku külma eest;
• kaitsta pindmisi juuri päikese eest;
• suurendada pinnase niiskusastme ja temperatuuri stabiilsust
• kaitsta kasvavaid taimi umbrohu eest;
• parandada kasvupinnase omadusi;
• dekoratiivsus.

Orgaanilised multšid on näiteks peenestatud puukoor (sageli männikoor), turvas, turbagraanulid, puiduhake, paber, murulõikmed, puulehed, põhumatid, põhuhekslid, kookosmatid, seenekasvatuse jääksubstraat, kakaoubade koored. Samuti orgaaniliseks multšiks komposteerumisprotsessi tulemusena saadud materjal, mis on hügieeniline, hästi mineraliseerunud ja huumusrikas. Niisugune multš parandab mullastiku omadusi. Kompost-multšide omadused on erinevad, olenedes igal konkreetsel juhul komposteeritud materjalidest ja komposteerimisprotsessi kulgemisest. Orgaanilise multšina võib kasutada ka komposti sõelumisjääke.

Orgaanilised multšid võib jaotada võib ka lämmastikurikasteks (kõdusõnnik, muruniitmed) ja süsinikurikasteks (puukoor, hake, põhk).

Kvaliteetne kooremultš valmistatakse purustatud männikorbast, see ei sisalda puiduosakesi, juurumbrohtude osakesi, umbrohtude seemneid, mulda, kive ega mürkkemikaale ning on seisnud vähemalt aasta. Kooremultš sorteeritakse ühtlastesse läbimõõduklassidesse ehk fraktsioonidesse ning lisada võib orgaanilisi väetisi.

Jälgida tuleb multšikihi paksust – optimaalseks peetakse 5-10 cm, liiga paks kiht võib aga halvendada õhu liikumist mullas. Taimehaiguste ning kahjurite leviku vähendamiseks soovitatakse multši peamist kihti igal kevadel 2-3 cm ulatuses uuendada. Koduaed (2012) andmetel tuleks vahetult taime juurekaela ümber jätta ligikaudu 15 cm ulatuses multšiga katmata, et tagada taime normaalne õhuvahetus ning seeläbi vältida taimemädanikku. Tuleb jälgida, et taimedel ei tekiks lämmastikuvaegust, kuna lämmastikuvaene puukoor imeb esimestel aastatel endasse taimtoitaineid.

Biolan Baltic AS pakub järgmisi orgaanilisi pinnakatteid:

Traditsiooniline Pinnasekate on valmistatud kuivast kuumtöödeldud puidust, mis ei lase levida taimedele kahjulikel mikroorganismidel. Toormeks on korduvkasutatud puit. Pinnasekatte värvimisel on kasutatud traditsiooniliselt valmistatud värvaineid, mis taluvad hästi ilmastikutingimuste vaheldumist. Saadaval on värvitoonid „Vanutatud mänd”, „Tellis” ja „Tõrv”. Tootja annab värvile koguni 5aastase värvigarantii. Pinnasekate sobib puude, põõsaste ja püsikute ümbrusse, aiapottidesse ning köögiviljaaeda. Tootja loetleb järgmised kasutegurid:

• kaitseb mullapinda kuivamise eest ega lase sel poriks muutuda
• takistab umbrohu idanemist
• soodustab mikroorganismide elutegevust ja parandab mulla struktuuri
• suurendab pinnase huumusesisaldust
• ei lase mullal vihma tõttu laiali pritsida ja hoiab saagi puhtana
• rõhutab dekoratiivtaimede värve
• viimistleb istutusala, jalgrajad ja sokliservad   

Biolani Koorekate on valmistatud peenendatud ja sõelutud puhtast okaspuukoorest, ei sisalda mürkainejääke ega kahjulikke kemikaale. Koorekate kaitseb mullapinda nii liiga kuivaks kui mudaseks muutumise eest; takistavad umbrohu idanemist ja kasvu algfaasis; soodustavad mikroorganismide tegevust ja muudavad mullastruktuuri vastupidavaks; suurendavad mulla huumusesisaldust ning hoiavad saagi vihma ajal mullapritsmetest puhtana.

Biolani Talvekate on valmistatud heledast jämeda struktuuriga turbast (pH 4-4,5), millest on peeneteraline turvas välja sõelutud. Toode on õhuline ja kaitseb taimi talviste külmade eest paremini kui sõelumata turvas, jäädel ka kuivem. Kevadel võib jätta mullale, ei sisalda lupja ega väetist. Paigaldatakse roosidele, rododendronitele, viinamarjale, püsikutele, sibullilledele, jne 5-20 cm paksuse kihina ümber taime, olenevalt kultuuri külmakartlikkusest. Enamasti kaetakse taimed siis, kui õhutemperatuur on püsivalt -5C ümber.

Biolani maaparandusturvas on lubjatud ja väetatud spetsiaalne heleda ja tumeda turba segu mullaviljakuse parandamiseks, sobides nii aias, köögiviljaaias, puude kui põõsaste ümber multšimiseks. Ligikaudu 5 cm paksune kiht kaevatakse hoolikalt mulda. Maaparandusturvast lisatakse nii liiv- kui savisele pinnasele, kasvatamaks vett ja õhku läbilaskvate pooride arvu ning tagamaks seeläbi taimede paremat varustatud vee ja hapnikuga. Savise pinnase puhul kaevatakse kuni 20 cm ja liivase puhul 7-10 cm sügavusele mulda.

Eestis on müügil veel näiteks järgnevad Baltic Bark multšid:

Jäme koorekate – komposteeritud ja sorteeritud männikoor osakeste suurusega 48-60 mm, mis on sobilik istutusalade katmiseks, hekialuste ja puude ümbruste katmiseks ning jalgradade rajamiseks. Autori hinnangul ei ole sageli käidavate jalgradade katmiseks kooremultš siiski parim, kuna osakesed lähevad kõndimisel laiali, teerajasse võivad tekkida tühimikud ning osakesed võivad sattuda tee kõrvale. Jäme kooremultš on üks autori lemmikuid, kuid ei sobi hästi peenardele, kuhu on külvatud niisugused taimed, mis on kasvamise algfaasis väga haprad, kuna kooretükid võivad tuulega või muul moel ümber paiknevad sattuda täpselt kohale, kus tärkavad seemikud. Väga positiivne omadus jämeda kooremultši puhul on umbrohtude kasvu takistamine kasvu algfaasis.

Peen männikooremultš koosneb komposteeritud ja sorteeritud männikoore tükikestest läbimõõduga 0-15 mm, kihi soovitatav paksus on 5-8 mm. Sobib istutusalade katmiseks ja lisandina istutussegudes, kasutatakse ka laste mänguväljakute ning jalgradade katmisel. On dekoratiivne. Ei takista seemikute arengut sama palju kui jäme multš, kuid laguneb pinnases kiiremini ning rikastab seeläbi mulda.

Sorteerimata männikoor – koosneb komposteeritud männikoore tükikestest suurusega 0-200 mm; eeliseks on odavam hind; sobilik haljasaladel, kus esikohal ei ole dekoratiivsuse saavutamine; kasutatakse suusa- ja terviseradade hooldusel; autor on kasutanud alumise kihina peenest koorest multši all (kuid siis tuleb jälgida, et sorteerimata kooretükid ei tuleks välja).

Autor on multšina kasutanud ka tükeldatud peenemaid puuoksi, mis on küttepuude tegemisel üle jäänud. Võrreldes poes müügil olevate männikooremultšidega pole puuoksad küll nii dekoratiivsed, sest puuoksad on erineva jämedusega ning eri liiki puudest. Tegemist on aga loodussäästliku ning odava võimalusega peenraid multšida, kui ülejäävad puuoksad jääksid muidu nagunii kasutamata. Koduaias vajalike koguste tootmiseks on sobilik väiksema võimsusega oksapurustaja. Okstest multš annab lagunemisel pinnasesse toitaineid.

Mineraalsed multšid on näiteks graniitkillustik, kruus, kergkruus ehk keramsiit, liiv, dekoratiivkivid, klaasgraanulid, merekarbid, tellisepuru.

Graniitkillustik on peenardel ühtlasi dekoratiivne:

Purustatud kruus sobib praktilisena ja odavana sinna, kus pinnasekate ei ole väga märgatav:

Saadaval on aga lai valik dekoratiivset kruusa. Üks näide Hansaplant poolt pakutavast:

Kergkruus ehk keramsiit on põletatud savist valmistatud toode, mis aitab pinnakattena tasakaalustada mullaniiskust ning hoida mullapinda puhtana:

Liiv sobib pinnasekatteks rannataimede või kiviktaimla taimede juurde:

Laias värvivalikus on saadaval ka dekoratiivkive, näiteks Hansaplant poolt pakutav "Anatolia Green":

Klaasgraanulid võivad mõjuda efektse stiilielemendina ning neid on saadaval erinevates värvides:

Väga dekoratiivse peenrakatte saab ka Eestis leiduvatest merekarpidest:

Sobivat värvi taimede istutamisel võib aga läbi ajada peenestatud tellisega:

Sünteetiliste multšidena võib  käsitleda näiteks peenravaipu, katteloore ja geotekstiile.

Peenravaip sobib hästi köögiviljamaale:

Ka katteloori võib mõnede autorite arvates käsitleda pinnakattena:

Kombineeritud multšid on geotekstiilid või matid koos mineraalsete või orgaaniliste materjalidega. Mullaniiskust aitab paremini hoida ning umbrohtude eest kaitset pakkuda niiskust läbilaskva peenravaiba kasutamine koore- või muu orgaanilise multši kihi all.

KASUTATUD KIRJANDUS

Mölder, A. Haljasalade kasvupinnased ja multšid, Luua 2011.

Peenarde katmine multšiga. http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63

Autorevol OÜ veebileht, info Baltic Bark multšide kohta: http://mults.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1212&Itemid=284

http://www.koduaed.com/mults/

2. VÄETISED

Väetise definitsioon. Eestis kehtiva väetiseseaduse (vastu võetud 11.06.2003; RT I 2003, 51, 352; käesoleva redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.01.2015) kohaselt on väetis aine või valmistis, mille kasutamise eesmärgiks on taime varustamine toitainetega; samuti lubiväetis, mille eesmärgiks on pinnase neutraliseerimine. Väetis on ka antud seaduse kohaselt töödelnud taimset või loomset päritolu orgaaniline aine, nõuetele vastavalt käideldud looduslikust leiukohast kaevandatud ja väetamiseks kasutatav kivim, mineraal või muu maa-aines ning kindlale taimeliigile sobivaid bakterkultuure või mikroorganisme sisaldav bakterväetis (https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%A4etS). Antud seadusega sätestatakse nõuded väetisele ja selle käitlemisele.

1847. aastal demonstreeris Saksa agrokeemik Justus von Liebig, et kõiki taimedele vajalikke mullas sisalduvaid toitaineid on võimalik asendada mineraalväetistega. Alates sellest ajast hakkas mineraalväetiste tootmine ja tarbimine maailmas väga kiiresti levima. Siiski kaasnevad mineraalväetiste kasutamisega mitmed ohud keskkonnale ning paljud põllumehed on hakanud üha rohkem eelistada looduslikke väetisi. Eestis kasutati 1980. aastatel väga palju väetisi (1985. aastal koguni 289,3 kg hektari kohta), millest suur osa sattus põhjavette ja atmosfääri, põhjustades ulatuslikku reostust (eriti Põhja- ja Kesk-Eestis). 2001. aastal oli väetiste keskmine kogus põllumaa hektari kohta 89 kg Rohtsalu (2001).

Mineraalväetised ei ole lubatud mahepõllumajanduses. Mullale ja sealsetele elusorganismidele mõjuvad kahtlemata paremini orgaanilised väetised. Väetisena võib kasutada ka värsket või komposteeritud sõnnikut ja läga. Orgaaniliste väetiste puhul kulub ilmast sõltuvalt kolm kuni neli nädalat, enne kui selles sisalduvad toitained muutuvad taimedele kättesaadavaks. Seega kiireks toitainete edastamiseks on efektiivsemad mineraalväetised. Sageli kasutatakse mineraalseid ja orgaanilisi väetisi ka kombineeritult. Orgaanilisi väetisi antakse kohe aia rajamisel ning need võivad mulda mõjutada ning selle huumusesisaldust tõsta 7-10 aastat. Lahjadele muldadele tuleks orgaanilisi väetisi anda kordades rohkem kui huumusrikastele muldadele. Samuti tuleb arvesse võtta, et linnusõnnik on teistest orgaanilistest väetistest kangem.

Autori kogemus piirdub peamiselt mahepõllumajanduses lubatud võtetega – liblikõieliste sissekünd haljasväetisena, kõdukomposti kasutamine, nõgese- ja raudrohukomposti valmistamine ja kasutamine, kääritatud nõgeseleotis. Kartuli ja köögivilja saagikus jääb küll alla mineraalväetiste kasutamise ajal olnud saagikusele, kuid nende maitseomadused on märkimisväärselt paremad. Autor on väga huvitatud mahepõllunduses lubatud väetiste kasutamisest, kuid siiani on eksperimenteerimisel takistuseks olnud nende kõrge hind. Kindlasti viib autor edaspidi läbi katseid väikeste põllulappide peal, võrdlemaks ise valmistatud ja spetsiaalset ostetud väetist saanud taimede saagikust ning maitseomadusi.

Kõik taimed vajavad nelja peamist makroelementi (http://www.gardena.com/ee/garden-life/garden-magazine/vaetiste-eri/):

• lämmastik – kasvu edendaja, proteiinide peamine komponent ja klorofülli koostisosa;
• magneesium – klorofülli põhiline koostisosa;
• fosfor – aitab kaasa õite moodustumisele, muudab taimekoed tugevamaks ja aitab viljadel küpseda;
• kaalium.

Taimedele olulisteks makroelementideks on veel väävel ja kaltsium. Lisaks vajavad taimed erinevaid mikroelemente nagu vask, väävel, magneesium, jne.

Eesti kauplustes ja veebipoodides on saadaval sadu erinevaid väetisi, mille hulgast ei pruugi alati olla võimalik teha üht parimat valikut. Abiks võib olla järgmine tabel (info on pärit Oilseeds Trade AS veebilehelt), milles on kokkuvõtlikult välja toodud tunnused, määramaks, millise toitaine puudusega võib tegemist olla. Siiski võivad mitme erineva elemendi puudujäägil ilmnevad tunnused kattuda. Sellisel juhul on mõistlik kasutada universaalseid mitut toitelementi sisaldavaid väetisi.

Element	Elemendi puuduse tunnused ja tagajärjed
Boor	Lehe- ja juuremädanik (peet); madal suhkrusisaldus; õite ja viljade nõrk areng; vähem kõtru ja seemneid (raps); kloroos, nekroos ja lehtede deformeerumine
Fosfor	Lehtede värvivarjundi muutumine punakaks, violetseks või sinakaks; juurte, varte ja lehtede kasvu aeglustumine; tõlvikute ja terade nõrk areng (mais); õite ja seemnete deformeerumine; proteiinisisalduse alanemine ja seemnete madal idanevus
Kaalium	Taimede aeglane kasv ja närbunud välimus; tumesinakasrohelised lehed; lehepindade pigmentatsioon ja leheservade kärbumine; väike ja viletsa kvaliteediga saak; kartulimugula sisu tumenemine
Kaltsium	Taimede arengu aeglustumine ja saagikuse vähenemine; noorte lehtede servade kooldumine; viljad muutuvad koore alt laiguliseks; vähene vastupidavus seenhaigustele
Lämmastik	Taimede aeglane kasv; taim on heleroheline või lehed kolletuvad; lehepinna ja leheroo kloroos; madal proteiinisisaldus; väike kehva kvaliteediga saak
Magneesium	Kloroos alumiste lehtede rootsude vahel; lehtede triibulisus või ebaühtlane värv (teravili); lehtede kolletumine ja varisemine; nekroos leheroodude vahel (kartul)
Mangaan	Hallikaspruunid triibud roodudevahelistel lehepindadel (teravili); lehtede laiksus, kõrte kloroos ja nekroos; juurikate vähene saagikus ja suhkrusisaldus; väiksem vitamiinide sisaldus
Molübdeen	Sümptomid meenutavad lämmastikuvaegust; lämmastikväetiste halb omastamine; suurenenud vastuvõtlikkus haigustele ja kahjustajatele; õietolmu hulga ja kvaliteedi kahanemine; seemnete ja viljasigimike halvenenud areng; vastuvõtlikkus stressifaktoritele; vähene talvekindlus
Nikkel	Vastuvõtlikkus karbamiidväetiste kasutamisest põhjustatud kahjustustele; karbamiidi metabolismi häirumine taimedes; kehva kvaliteediga külvimaterjal
Raud	Nekroos noorte lehtede leheroodude vahel; tervete lehepindade kolletumine; lehtede kängumine; suhkrusisalduse vähenemine
Tsink	Lehtede kloroos; valged triibud lehe mõlemal küljel (mais); taime varrelülide kidunemine ja lühenemine; proteiini ja suhkrute koguse vähenemine
Vask	Noorte lehtede kahvatumine ja vanade lehtede kloroos; teraviljade viljapead on tühjad; proteiinisisalduse vähenemine; vähene vastupidavus seenhaigustele
Väävel	Punaka varjundiga klorootilised lehed; lehtede ja kogu taime kidumine; nõrk õitsemine ja kõtrade nõrk areng (raps); saagi kvaliteedi langus

Järgnevalt antakse ülevaade mõnede edasimüüjate poolt pakutavatest väetistest. Väetiste sortiment on väga laialdane, mistõttu töö mahtu arvestades kirjeldatakse vaid väikest osa Eestis pakutavatest väetistest. Siiski püütakse välja tuua mõni toode iga väetisetüübi kohta.Eesti ühe suurima väetiste jae- ja hulgimüüja Baltic Agro kodulehel on väetised jaotatud järgmiselt:

• põlluväetised
• avamaa NPK väetised
• vees lahustuvad väetised
• täiendväetised
• turbaväetised
• maheväetised

Põlluväetised jagunevad kompleksväetisteks ja lämmastikväetisteks. Kompleksväetised on lämmastikusisalduse järgi liigitatud NPK väetisteks ning vähese lämmastikusisaldusega NPK ja PK väetisteks. Väetiste tähistus tuleneb põhiliste toiteelementide sisaldusest (N – lämmastik; P – fosfor; K - kaalium). Kompleksväetised sisaldavad mitut taimetoiteelementi ning väetise igas graanulis on kõik makro- ja mikroelemendid sama sisaldusega. Ühtlane koostis saavutatakse tooraine vedelate komponentide segamise, hiljem kuivatatakse ja granuleeritakse. Lämmastik sisaldub elemendina, fosfor ja kaalium oksiididena. Väetiste nimetustes tuuakse välja ka nende ainete sisaldus numbritega, mis näitab aine osakaalu protsentides. Lämmastikväetised on kõige enam kasutatavad väetised, sest nende abil korvatakse taimedele vajaliku lämmastiku puudujääki pinnases. Siiski tuleb arvesse võtta, et liigne lämmastikväetiste kasutamine võib kaasa tuua vilja lamandumise ja vähendada seemnete idanevust. Ülevaatlikud tabelid Baltic Agro poolt pakutavate kompleks- ja lämmastikväetiste kohta on leitavad Baltic Agro kodulehelt: http://www.balticagro.ee/pollukultuurid/vaetised#NPK, näiteks sobib Yaramila kompleksväetis:

Väetis ise näeb välja sarnane:

Aiamullas on sageli liiga palju fosfaati ja liiga vähe lämmastikku. Mulla toitainete sisaldus ei tohi ka muutuda liiga suureks ning alati sama skeemi järgi väetamise asemel tuleks eelistada väetamist vastavalt konkreetsele vajadusele. Seetõttu on mõistlik lasta mulla toitainete sisaldust iga paari aasta järel analüüsida (http://www.gardena.com/ee/garden-life/garden-magazine/vaetiste-eri/). Üks mullaproov koosneb viiest kuni kümnest osaproovist, mis tuleks võtta kogu krundilt ja kogu mullakihi paksuselt. Kokku läheb tarvis ligikaudu 0,5 kg mulda. Efektiivne väetamine oleneb ka mulla happesusest. Enamuse taimede jaoks peab mulla pH jääma 5,5 ja 7 vahele, kuigi siinkohal on erandeid, näiteks rododendronid, kanarbikud ja hortensiad tahavad happelisemat mulda. Niisuguse peenra rajamisel on mõistlik eraldada spetsiaalne kasvumuld aluspinnasest geotekstiiliga. Mulla happesust saab määrata mitmete lihtsasti kättesaadavate vahendite abil, näiteks lakmuspaber.

Mulla happesuse vähendamiseks võib kasutada dolomiidijahu, paekivijahu või puutuhka. Lubjatakse juba sügisel ning lubiväetis segatakse mullaga 15-20 cm sügavusele mulda kündes, kaevates või freesides. Mulla happesus taastub enamasti 5-7 aasta jooksul ning püsikud, puud ja põõsad on selleks ajaks juba tugevamad, harjudes tasapisi happelisema mullaga. Dolomiidijahu (Baltic Agro pakub tootja Nordkalk OY kaupa) kasutatakse kasvuturba või mineraalmulla neutraliseerimiseks (kiire neutraliseerimisvõime 20% ja neutraliseerimisvõime 33%). Selle lisamise tulemusena substraadi pH tõuseb, toitainete lahustuvus paraneb, mulla mikroorganismide tegevus elavneb ning kasvab ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus substraadis. Toote kaltsiumisisaldus on 20% ja magneesiumisisaldus 7%.

Pildil on Scandagra poolt pakutav jämedateraline lubjakivijahu NordKalk pH+ Natural:

Aluselistel muldadel (pH üle 7) ei anna aga väetamisega taimede kasvutingimusi oluliselt parandada ning soovitatakse kasvatada lubjalembeseid taimi (põõsasmaranad, viirpuud, elulõngad jne). Ülejäänud taimedel võib lubjarikastel muldadel kergesti tekkida rauapuudus ning anda tuleks rauda sisaldavat lisaväetist. (http://juhanipuukool.ee/?et/nouanded/vaetamine_aias.html)

Lisaks põhiväetamisele soovitatakse mulla toitevarusid täiendada ühe või mitme taimetoitainega, optimeerimaks mulla toitainete sisaldust vastavalt kultuuri vajadustele ja mulla väetustarbele. Baltic Agro pakub järgnevaid täiendväetisi aiakultuuridele: kaaliumsulfaat, superfosfaat, magneesiumväetis, booriväetis, täiendväetis, Cropcare NK 13-0-13. Kaaliumsulfaat sobib eriti hästi kartuli ja aiataimede väetamiseks.

Turbaväetised Peatcare (tootja Yara International ASA) on NPK-väetiste tooterühm kõigi orgaaniliste substraatide põhiväetamiseks. Väetised Peatcare 10-23-24 ja Peatcare 13-15-17 sisaldavad kõiki esmavajalikke makro- ja mikrotoitaineid ning taimed ei vaja tootmise algfaasis lisaväetamist. Need sobivad nii suurtootjale kui väikeaiapidajale erinevate kultuuride kasvatamiseks ja istikute tootmiseks. Sobiva taimetoitainete kontsentratsiooniga väetis tuleb leida mullaproovile tuginedes. 

Pildil on väetise Yaramila Peatcare 11-24-24 koos mikroelementidega pakend:

Väetised Plantacote Pluss 4M ja Plantacote Pluss 6M on granuleeritud NPK täisväetised kasvuhoone ja puukooli taimede kasvusubstraatide põhiväetamiseks. Nendes sisalduvad toitained lahustuvad järk-järgult vastavalt 4 või 6 kuu jooksul, olenedes ka kasvusubstraadi temperatuurist. Soovituslikud normid on välja toodud edasimüüja veebilehel. Plantacote Pluss on saadaval ka reguleeritud lahustuvusega väetisetablettidena, mis koosnevad polümeeri baasil saadud liimiga seotud graanulitest. Tabletikujul on lihtsam väetist õigesti doseerida. Tabletid vajutatakse hoolikalt kasvusubstraadi sisse ning paigutatakse ühtlaselt taimede juurdumispiirkonda; asetamise sügavus ja kasutusnorm olenevad konkreetsest kultuurist, taimede kasvutugevusest ja toitainete vajadusest, erinedes suvelillede, konteineristikute, amplitaimede, lillepeenarde, põõstaste, puude, jne puhul. Soovitused on esitatud edasimüüja veebilehel.

Väetisetabletid on saadavad ka Osmocote kaubamärgi all (Räpina aianduskooli foto):

Eraldi turbaväetisena välja töötatud puukooli püsiväetis on aeglaselt lahustuv NPK põhiväetis, mis sisaldab toorainetena metüleenkarbamiidi, apatiiti ja biotiiti. Biotiit mõjub neutraliseerivalt. NPK-kompleksile lisaks sisaldab väetis kaltsiumi, magneesiumi, väävlit ja taime kasvuks vajalikke mikroelemente. Väetis sobib ka metsataimede ettekasvatamiseks.

Oilseeds Trade AS, veebilehega http://www.oilseeds.ee/est/vaetised, pakub mineraalväetisi ja firma Ekoplon leheväetisi. Mineraalväetistest on saadaval järgmised (numbrid väetise nimetuses tähistavad vastava elemendi sisaldust protsentides, kõikide väetiste puhul on veebilehel näha ka katseprotokollide tulemused, mis küll ei asenda sertifikaati):

• NPK 4-11-11+20SO3
• NPK 16-16-16
• AN 34,4
• NPK 5-10-20+7MgO+9SO3 (edasimüüja hinnangul ainus sügisväetis, milles sisalduvast fosforist omandavad taimed 100%)
• NPK 5-10-25+12SO3

Ekoplon leheväetised rikastavad taimi toitainetega lehtede kaudu. Välja on töötatud nii vedelad kui kristallilised leheväetised.

• Ekolist on vedel leheväetis, mis sobib nii põllule kui puu- ja köögiviljaaeda. Väetise koostises on mikroelemendid spetsiaalse kelaatide kompleksina. Kelaadid on mikroelementide kogum koos etüleen-diamiin-tetraatsetaadi (EDTA) ja orgaaniliste hapetega, mis tagab kiire ja turvalise mikroelementide jõudmise leherakkudesse.

Ekolist väetised jagunevad omakorda juurevälisteks

• makro-,
• mikroväetisteks ja
• monoväetisteks.

Makroväetistest on saadaval nii Standard, mis on universaalne kõikide põllumajanduskultuuride jaoks kasutatav multikomponentne väetis, kui spetsiaalselt mõne toiteelemendiga (fosfor, kaltsium) rikastatud kontsentraadid. Mineraalvati substraadis kultuuride kasvatamiseks on välja töötatud spetsiaalne vedel kaltsiumnitraadiga (17%) väetisekontsentraat.

Juurevälised mikroväetised on mõeldud kasutamiseks põllumajanduskultuuride intensiivviljelemisel, saadaval on ka universaalväetis. Need on väga kõrge kontsentratsiooniga ning sisaldavad mikroelemente, magneesiumi ja väävlit. Spetsiaalsed väetised on saadaval teravilja, kartuli, rapsi- ja suhkrupeedi, liblikõieliste, kartuli, maisi ja tubaka jaoks.

Monoväetised on tähistatud keemilise elemendi järgi, mille puudust taimedel nad kõige enam peaksid kõrvaldama (boor, mangaan, vask, tsink, raud, molübdeen, nikkel).

• MAXIMUS kristallilised leheväetised on täielikult vees lahustuvad NPK väetised, mis stimuleerivad taimede kasvuprotsesside intensiivsust, kõrvaldavad kõige tähtsamate toitainete puudujäägi ja parandavad pinnase viljakust. Sisaldavad mikroelemente EDTA ja DTPA ning on rikastatud mikrokaitsekompleksiga (MPC).
• Nitrospeed 39 on kontsentreeritud leheväetis, mis sisaldab lämmastikku, magneesiumi ja valemit SPEED, parandamaks lämmastiku moodustumist ja omastamist, samuti tõstmaks taime vastupidavust abiootilisele stressile.

Orgaaniliste väetiste tootjatena oli Veterinaar- ja Toiduameti poolt 27.06.2014 seisuga tunnustatud järgmised ettevõtjad: Biolan Baltic OÜ, Atria Eesti AS, AS HKScan Estonia, Matogard OÜ, Greener OÜ (http://www.vet.agri.ee/static/body/files/2506.section%20XII.pdf). Lisaks müüvad välismaiste tunnustatud tootjate kaupu edasi mitmed hulgi- ja jaemüüjad.

Biolani Loodusväetis sisaldab kuivatatud ja granuleeritud kanasõnnikut, millesse on lisatud adrujahu. Väetis sisaldab looduslikul kujul kõiki taimedele vajalikke põhi- ja mikrotoitaineid ning pakub samal ajal toitu mullas elutsevatele mikroorganismidele ja vihmaussidele. Väetis on sobilik ka toorelt kasutatavate köögi- ja juurviljade väetamiseks; ei sisalda umbrohuseemneid ega haigusetekitajaid. Loodusväetis on saadaval ka väikeaia jaoks 10-liitrises pakendis:

Biolani muruväetis on orgaanilisi peamiselt aeglase toimega toitaineid sisaldav muru väetamiseks mõeldud spetsiaalväetis, mille valmistamisel on kasutatud järgmisi eranditult looduslikke tooraineid: kompostitud broilerisõnnik, luujahu, korall-lubi, melass, jahvatatud adru. Toitained ei leostu kergesti ning neid jätkub kogu muru kasvuperioodi vältel. Muru ei sammaldu ega vaja lupjamist.

Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juurviljadele on spetsiaalselt nende kultuuride tarbeks välja töötatud looduslik kuivatatud ja granuleeritud eriväetis, mis sisaldab kõiki taimedele vajalikke toitaineid, lisatud on kartuli ja juurviljade kvaliteeti parandavat kaaliumi. Võib panna otse istutusvakku.

Loodusväetis Peenramaale on kuivatatud ja granuleeritud kõrge kaaliumisisaldusega eriväetis kvaliteetse puu- ja juurvilja kasvatamiseks.

Biolani Istutus- ja Sügisväetis on orgaaniline looduslik eriväetis mitmeaastaste aiataimede sügisväetamiseks, mis sisaldab sobival orgaanilisel kujul fosforit, rohkesti kaaliumi ja mikroelemente. Sügisväetis ei sisalda lämmastikku, et taimed kohanduksid paremini üleminekuga puhkeajale. Sobib kasutamiseks ka istutamise ajal ning fosfori- ja kaaliumilisandiks koos teiste väetistega.

Biolani hobusesõnnikuväetis on kompostitud hobusesõnnikust valmistatud maheväetis. Kuivatatud ja granuleeritud kujul väetis sisaldab kõiki taimedele vajalikke põhi- ja mikroelemente nende looduslikul kujul. Suurendab pinnase huumusesisaldust, annab toitu mullas elutsevatele mikroorganismidele ja vihmaussidele.

Baltic Agro pakub tootja MeMon BV kaubamärgi Monterra maheväetisi, mis on välja töötatud spetsiaalselt mahepõllundusele, sobivad hästi täppisväetamiseks ning sisaldavad kõiki esmavajalikke toitaineid, mikroelemente ja rikkalikult orgaanilist ainet. Monterra Basic väetised keskenduvad ühele kindlale põhielemendile: N, P₂O₅ või K₂O. 100% loodusliku tooraine hulka kuuluvad näiteks vinass, melass, kakao, jahvatatud viinamarjapulp, linnaseidud, luujahu ja sulejahu. Väetised Monterra Malt koosnevad vähemalt 30% ulatuses linnaseidudest, mis soodustab juurte kasvu ja toitainete omastamist. Toitained vabanevad järk-järgult kogu taime kasvuhooaja vältel, mis aitab vähendada lämmastiku leostumist juurestiku piirkonnas. Ainult taimsetest toorainetest valmistatud väetistel on eritähistuseks roheline ring, mille sees on valge V-täht. Monterra väetised on saadaval 4-5 mm pelletitena või peeneteralisena ning lahustuvad kergesti kokkupuutel niiskusega. Tavaliselt kasutatakse koguseid 1000-3000 kg/ha. Väetised ei sisalda patogeene ega umbrohuseemneid, nende pH on neutraalne ja kloorisisaldus väga madal.

Aianduskeskus Hortes pakub Belgia firma DCM orgaanilisi maheväetiseid. Need pikaajalise toimega graanulid on saadaval spetsiaalselt juurviljadele, viinamarjadele, tomatitele, maasikatele, kartulile, roosidele, rõdutaimedele ja rododendronitele. DCM maheväetised koosnevad taimsete ja loomsete jäätmete kuivatatud segust, mis ei sisalda raskemetalle, umbrohtude seemneid ega haigusetekitajaid (http://www.hortes.ee/?op=body&id=2&prn=1&art=207&cid=). Sama tootja väetisi müüb edasi ka aianduskeskus Hansaplant.

Maailmas on üha enam uuritud taimede ja seente vastastikku kasulikku kooseksisteerimise vormi ehk mükoriisat. Eesti Jäätmeringlus (http://www.e-compost.ee/) pakub erinevate orgaaniliste vedel- ja graanulväetiste kõrval ka mükoriisatooteid, põllu- ja aiajäätmetest toodetud 100% looduslikku E-komposti, Vermikomposti ja Ussirikast komposti. Vermikompost on kõrgelt hinnatud nii väetise kui multšina. Vermikompost näeb välja nii:

Mükoriisa ehk seenjuur moodustab sümbiootilisi suhteid taimedega, elades taimede juurtes või nende peal ja laiendades niidistikku mulda. Nende seente toimel muutuvad fosfaadid, lämmastik, vesi ja muud toitained taimedele lihtsamini omastatavateks, taime juurestik võib laieneda sadu kordi ning väheneb väetamise ja vee vajadus. Maailmas on niisugust meetodit hakatud edukalt katsetama näiteks maasikataimede kastmisvajaduse vähendamiseks.

Eesti Jäätmeringlus pakub järgmisi mükoriisatooteid:

• Root Better – kasutamiseks puude, põõsaste, potitaimede, lillede ja köögiviljade (va kapsasrohud) juurtel või seemnetel
• Root Better Grass Seed Coat – parandab muruseemnete juurdumist nii uues kui vanas murus
• Root Better Starter Fertiliser 5.3.8 – mõeldud äsja külvatud ja suvemuru toitmiseks; ideaalne puude ja põõsaste istutamisel ning köögiviljade ja lillede esimese väetisena; sisaldab mükoriisat
• Root Better Spring and Autumn Lawn Fertiliser 5.2.10 – mõeldud kevadise muru kasvu kiirendamiseks; sisaldab mükoriisa seeni ja mikroobe, mis vähendavad sammaldumist ja muruvarte puitumist
• Root Better Summer Lawn Fertilizer 10.2.10 – granuleeritud 50% orgaaniline väetis mükoriisa seente ja muru sammaldumist ärahoidvate mikroobidega; eriti sobilik suvemuru või uue muru väetamiseks.

KASUTATUD KIRJANDUS

Uurman, Katrin. Taimede toitumise teooriad. Konspekt 2014, 25 lk.

Uurman, Katrin. Väetise mõiste, jaotusprintsiibid ning kasutamise viisid, Konspekt, 3 lk.

https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%A4etS

Rohtsalu, Kristi. Põllumajanduskemikaalid. Referaat. TÜ majandusteaduskond, Tallinn 2001.

www.biolan.fi/estonia

http://www.gardena.com/ee/garden-life/garden-magazine/vaetiste-eri/

3. GEOSÜNTEEDID

Geosünteedi mõiste. Geosünteet on üldnimetus toote kirjeldamiseks, millel vähemalt lehe-, riba- või kolmemõõtmelise tarindi kujuline koostisosa on valmistatud sünteetilisest või looduslikust polümeerist, ning mida kasutatakse kokkupuutes pinnase ja/või muude materjalidega geotehnilistel ja üldehituslikel rakendustel. (Mikk 2014)

Maanteeameti (2006) järgi on mõiste „geosünteedid” on välja pakkunud dr Jean Pierre Giroud, tähistamaks kindlat sünteetiliste materjalide gruppi, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende materjalide kasutuspiirkonnast on tuletatud ka materjaligrupi nimetusele eesliide geo, mis tähendab maad või pinnast.

Geosünteedid jagatakse:

• geotekstiilid,

• geovõrgud,

• geomembraanid,

• geosünteetilised savivahekihid ja

• geokomposiidid.  

Geotekstiil on vedelikke läbilaskev tasapinnaline sünteetilisest või looduslikust polümeerist tekstiilmaterjal, mis võib olla kootud, punutud või mitte-kootud ning mida kasutatakse kokkupuutes pinnase ja/või muude materjalidega geotehnilistel ja üldehituslikel rakendustel. (Mikk 2014)

Geovõrk on omavahel pressimise, sidumise või põimimise teel ühendatud tõmbeelementidest koosnev lahtiste silmadega tasapinnaline võrk, mille avad on suuremad kui võrgu koostisosad. (Mikk 2014).

Geomembraan on sulatatud polümeermassist valmistatud sileda tekstuuriga ühtlane tugev polümeerleht, mida toodetakse kas lameda lehe või puhutud lehe ekstrudeerimise meetodil (autori definitsioon). Geomembraanile kareda pinnastruktuuri andmiseks kasutatakse reljeefi pressimise, lisakihi pealepihustamise või koosekstrudeerimise meetodit.

Geosünteetilised savivahekihid on looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enamat kihti geosünteeti sisaldavad õhukesed geokomposiitmaterjalid. Nende tootmisel kasutatakse nõeltöödeldud mittekootud ja kootud geotekstiile, mis on ühtlasi toodetava materjali kandvaks osaks. (Maanteeamet 2006)

Geokomposiitidel on geovõrgu stabiliseerimisomadused ning geotekstiili eraldamisfunktsioon.

Geosünteedid on kasutuses nii teede-, üld- kui maastikuehituses ning nende põhifunktsioonideks on:

• filtreerimine
• eraldamine
• pinnaste tugevdamine
• dreenimine mööda oma pinda
• vedeliku või gaaside liikumise tõkestamine.

Osaühing Roadservice, veebilehega http://www.roadservice.ee/index.php, pakub Eestis firmade Densar International, North American Green ja Geo&Tex 2000 geosünteete. Tensar International alustas esimesena maailmas 1970. aastatel jäikade polümeerist geovõrkude tootmist. Tensari toodete nimistusse kuuluvad geotekstiilid, geokomposiidid ja nii ühe-, kahe kui kolmesuunalised geovõrgud. Sobiva toote leiab näiteks soisele alale või nõrgale pinnasele tee rajamiseks. Roadservice nõustab klienti tema vajadusi arvestades parima lahenduse leidmisel. Objektil saab määrata pinnase kandevõimet või võtta objektilt pinnaseproovid. Seejärel tehakse katendiprogrammis arvutused spetsiaalse programmiga TensarPave, mille abil saab projekteerida geovõrkudega katendeid.

Ühesuunalisi geovõrkusid kasutatakse pinnase tugevdamiseks silla kaldasammaste ja tugimüüride ehitamisel, järskude nõlvade kindlustamisel, varingute parandustöödel ning geokärje ehitamisel nõrkadele alustele mullete rajamisel. Tensari ühesuunalised geovõrgud on pikkade kitsaste avadega ning neid on tootmisprotsessi käigus venitatud ühes suunas, mis võimaldab saavutada suurt jäikust pikisuunas.

Tensari kahesuunalistel geovõrkudel on peamiselt kahes suunas toimiv tõmbejäikus, neid kasutatakse aluspinnaste armeerimisel. Kahesuunalised geovõrgud koosnevad tugevatest ühenduskohtadest ja jäikadest jämedatest ristlõikes ruudukujulistest ribidest, mis moodustavad toetusserva täitematerjalide osakestele.

2007. aastal tõi Tensar turule kolmesuunalise geovõrgu TriAx, mille omadusi hinnatakse veel paremateks kui kahesuunalistel geovõrkudel. Geovõrgu kuju muudeti ruudukujulisest kolmnurkseks ning suurendati ribi kõrgust ja sõlme efektiivsust, mis parandas täitematerjali lukustumist ja koostoimet geovõrguga. TriAxi geovõrke kasutatakse nii elamuehituses, pinnases olevate tühimike ületamiseks kui vajumite vältimiseks.

Geotex 2000 geotekstiilid on nõeltöödeldud, kuumkalandeeritud kõrge venivusega polüpropüleenist UV-kindlad tekstiilid, mis sobivad kasutamiseks teedel, raudteedel, lennuväljadel, hüdraulistel töödel ning geomembraanide kaitseks prügilates ja tunnelites.

KASUTATUD KIRJANDUS

Mikk, Margus. Metsateede ehitamise juhend. Tallinna Tehnikaülikooli lõputöö, 2014, 16 lk.

Geosünteetide kasutamise juhis. Teehoiutööde tehnoloogilised juhised. Koostatud teadustöö „Geosünteetide kasutamise ja muldkeha remondi projekteerimise juhiste koostamine” lõpparuande alusel. (Aavik, Padu, Koppel) Maanteeamet 2006. http://www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf

Peenrapiirded

Antud postituses kirjeldatakse võimalusi peenraservade rajamiseks. Välja tuuakse nii aiatarvete müügikohtades kättesaadavad spetsiaalsed tooted (Kasvuhoonekeskus, Gardenfix, jne) kui vahendid peenraservade piiramiseks kättesaadavate vahenditega autorite aias. Autoritel puudub seni kogemus aianduskeskustes saadaolevate peenrapiirete paigaldamisega, kuid tõenäoliselt tehakse mõned katsetused lähiaastatel.

Võimalused peenrapiirete rajamiseks

1. Võimaluseks on muruääre ära kaevamine peenra servast, nii et tekiks väikese kaldega kraav. Mõned aednike koolkonnad eelistavad kaevamist 45 kraadise kaldega (populaarne inglise aiakujunduses). Muruserva lõikamiseks on mugav kasutada spetsiaalset tööriista. Nii ettevalmistatud peenrale on hiljem lihtne paigaldada soovitud materjalist piire.

2. Peenraservad võib laduda maakividest. Siinkohal on kõige tülikam umbrohu eemaldamine kivide vahelt, aga kui peenraid ei ole kuigi palju, siis akuga murukääride abil on see üsna vähest ajakulu nõudev töö.

Foto. Liilia ja sinilobeeliad munakividest laotud servaga peenras autorite aias

3. Peenraserva võib laduda ka paekividest. Kaevates need osaliselt maa sisse, takistab selline lahendus ühtlasi võsundiliste umbrohtude ja murutaimede levikut peenrasse.

Foto. Mustsõstra all õitsevad aedkannikesed paekiviservaga peenras autorite aias

4. Peenrapiirdena võib kasutada ka killustiku- või liivavalli või kivikestest laotud valli. Sellele saab hiljem kerge vaevaga teha õhema kihi mõnest dekoratiivsemast materjalist.

Foto. Killustikuvalliga ümbritsetud elulõng autorite aias

Foto. Kivikestest valliga ümbritsetud mägimänd autorite aias

Muidugi on võimalik kasutada professionaalide poolt väljatöötatud valmis peenrapiirdeid. Spetsiaalsed peenrapiirded on saadaval mitmetes aianduspoodides. 

5. Pildil on metallist painduv peenrapiire (http://www.gardenfix.ee/galerii-peenrapiirded/), mida on saadaval erinevate kõrgustega ning valida võib nelja erineva värvitooni vahel.  Foto on võetud toote infost.

6. Ilusa efekti annab puitpalissaadi kasutamine. Näiteks http://www.kasvuhoonekeskus.ee pakub välja järgmise lahenduse, kasutades 10 cm läbimõõduga 60 cm pikkused kuusepuu tükke. Foto on võetud toote infost.

7. Kasvuhoonekeskus pakub veel poolringikujulist jäikpalissaadi, mis on valmistatud immutatud kuusepuidust ning ühendatud tsingitud naelte ja puidust lippidega (saadaval 95 cm pikkused detailid kõrgustega 15 cm, 22,5 cm ja 30 cm). Foto on võetud toote infost.

8. Teatud määral sarnane toode on veel poolt pakutav poolringikujuliste otstega detailidest tsingitud traadi ja klambritega ühendatud immutatud puidust rullpalissaad. Foto on võetud toote infost.

Kuigi erinevatel pakkujatel (Kasvuhoonekeskus, Gardenfix OÜ, Bauhof, Belander Grupp OÜ, Puumarket AS, jne) on sama toode pisut erineva hinnaga, on puidust palissaadid siiski üsna kallid. Sageli on ettevõtjad oma veebilehtedel kasutanud samu pilte ning toote värv erineb immutusmaterjali tõttu pildil kujutatust. Kellele puitmaterjal on oma metsast lihtsasti kättesaadav, pole ka küllaltki sarnase asja ise meisterdamine eriti raske.

9. Soovi korral võib kasutada www.kasvuhoonekeskus.ee poolt pakutavaid immutatud miniliipreid, mida võib peenraserva kõrguse saavutamiseks paigutada ka mitu üksteise otsa. Umbrohtude leviku paremaks tõkestamiseks võib liipri kaevata pooleldi maa sisse. Foto on võetud toote infost.

10. Sarnaselt saab kasutada palke või jämedamaid puuoksi, kuid neid pole nii lihtne üksteise peale kinnitada kui liipreid. Madalakasvuliste taimede juurde selline lahendus siiski sobib hästi.

Foto. Aedkannikesed palkidega piiratud peenras autorite aias.

11. Konteinerhaljastuse korral on peenrapiirdeks sobilik puidust lillekast. Näiteks järgmisel pildil olevaga sarnast saab kenasti kasutada ka ronitaimede jaoks või ühendada haljastuses ilus kasulikuga nii, et istutades kasti serva või kasti kõrval maa sisse kaevatud peenrasse meie kliimat taluvad viinamarjasordid ning kasti ilutaimed. Foto on võetud toote infost.

12. Ronitaimede peenrad võib ääristada ka isetehtud konstruktsioonidega, nagu järgnev kooritud lepapuust ääris lillherne peenrale. Materjal on tasuta kättesaadav ning piire dekoratiivneUmbrohu leviku tõkestamiseks võib maa sisse kaevata lisaks laiema laua või paigaldada peenrapiirde.

Foto. Autorite valmistatud konstruktsioon lillhernestele.

13. Pisut vähem vastupidavateks on foorumite aruteludes hinnatud plastist peenrapiirdeid, kuid siiski on nende kasutamine üsna levinud. http://www.hortes.ee/?op=body&id=62&art=62 andmetel sobivad peenrapiirded hästi piirama suuremaid istutusalasid. Nende eelistena võib välja tuua soodsat hinda ja paigaldamise lihtsust. Eesmärgiks on eelkõige murukamara peenrasse leviku tõkestamine. Paigaldatuna murupinnast paari sentimeetri võrra kõrgemale, jäävad nad aia üldises kujunduses suhteliselt märkamatuks. Samas Hansamoda Trading OÜ pakub näiteks järgmisi plastikust peenrapiirdeid. Foto on võetud toote infost.

14. Turbapeenra ääristamiseks sobivad väga hästi turbaplokid. Neid lõigatakse plokkturba tootmisalal olevatest karjääri äärtest teise kihina alates 20-30 cm sügavuselt ning lastakse kuivada looduslikul teel. Seejärel ladustatakse plokkturvas puitalustele, virnastatakse auna ning kaetakse. Heledama turba lagunemisaste on väiksem ja tumedamal suurem. Näiteks VAPO OY (Tootsi Turvas) pakub plokke mõõtudega 20*30*45 cm (1 plokk = 0,027 m3), niiskusastmega 40 – 55%, mille pH on 4-5. Foto on võetud toote infost.