Biolani Koorekate
on valmistatud peenendatud ja sõelutud puhtast okaspuukoorest, ei
sisalda mürkainejääke ega kahjulikke kemikaale. Koorekate kaitseb
mullapinda nii liiga kuivaks kui mudaseks muutumise eest; takistavad
umbrohu idanemist ja kasvu algfaasis; soodustavad mikroorganismide
tegevust ja muudavad mullastruktuuri vastupidavaks; suurendavad mulla
huumusesisaldust ning hoiavad saagi vihma ajal mullapritsmetest
puhtana.
Biolani Talvekate
on valmistatud
heledast jämeda struktuuriga turbast (pH
4-4,5), millest
on peeneteraline turvas välja sõelutud. Toode on õhuline ja
kaitseb taimi talviste külmade eest paremini kui sõelumata turvas,
jäädel ka kuivem.
Kevadel võib jätta
mullale, ei sisalda lupja ega väetist. Paigaldatakse
roosidele, rododendronitele, viinamarjale, püsikutele,
sibullilledele, jne 5-20 cm paksuse kihina ümber taime, olenevalt
kultuuri külmakartlikkusest. Enamasti
kaetakse taimed siis, kui õhutemperatuur on püsivalt -5C ümber.
Biolani
maaparandusturvas on lubjatud
ja väetatud spetsiaalne heleda
ja tumeda turba segu
mullaviljakuse parandamiseks, sobides nii aias, köögiviljaaias,
puude kui põõsaste ümber multšimiseks. Ligikaudu
5 cm paksune kiht kaevatakse hoolikalt mulda.
Maaparandusturvast lisatakse nii liiv- kui savisele pinnasele,
kasvatamaks vett ja õhku läbilaskvate pooride arvu ning tagamaks
seeläbi taimede paremat varustatud vee ja hapnikuga. Savise
pinnase puhul kaevatakse kuni 20 cm ja liivase puhul 7-10 cm
sügavusele mulda.
Eestis on müügil
veel näiteks järgnevad Baltic Bark multšid:
Jäme
koorekate – komposteeritud ja sorteeritud männikoor osakeste
suurusega 48-60 mm, mis on sobilik istutusalade katmiseks, hekialuste
ja puude ümbruste katmiseks ning jalgradade rajamiseks. Autori
hinnangul ei ole sageli käidavate jalgradade katmiseks kooremultš
siiski parim, kuna osakesed lähevad kõndimisel laiali, teerajasse
võivad tekkida tühimikud ning osakesed võivad sattuda tee kõrvale.
Jäme kooremultš on üks autori lemmikuid, kuid ei sobi hästi
peenardele, kuhu on külvatud niisugused taimed, mis on kasvamise
algfaasis väga haprad, kuna kooretükid võivad tuulega või muul
moel ümber paiknevad sattuda täpselt kohale, kus tärkavad
seemikud. Väga positiivne omadus jämeda kooremultši puhul on
umbrohtude kasvu takistamine kasvu algfaasis.
Peen
männikooremultš koosneb komposteeritud ja sorteeritud
männikoore tükikestest läbimõõduga 0-15 mm, kihi soovitatav
paksus on 5-8 mm. Sobib istutusalade katmiseks ja lisandina
istutussegudes, kasutatakse ka laste mänguväljakute ning jalgradade
katmisel. On dekoratiivne. Ei takista seemikute arengut sama palju
kui jäme multš, kuid laguneb pinnases kiiremini ning rikastab
seeläbi mulda.
Sorteerimata
männikoor – koosneb komposteeritud männikoore tükikestest
suurusega 0-200 mm; eeliseks on odavam hind; sobilik haljasaladel,
kus esikohal ei ole dekoratiivsuse saavutamine; kasutatakse suusa- ja
terviseradade hooldusel; autor on kasutanud alumise kihina peenest
koorest multši all (kuid siis tuleb jälgida, et sorteerimata
kooretükid ei tuleks välja).
Autor on multšina
kasutanud ka tükeldatud peenemaid puuoksi, mis on küttepuude
tegemisel üle jäänud. Võrreldes poes müügil olevate
männikooremultšidega pole puuoksad küll nii dekoratiivsed, sest
puuoksad on erineva jämedusega ning eri liiki puudest. Tegemist on
aga loodussäästliku ning odava võimalusega peenraid multšida, kui
ülejäävad puuoksad jääksid muidu nagunii kasutamata. Koduaias
vajalike koguste tootmiseks on sobilik väiksema võimsusega
oksapurustaja. Okstest multš annab lagunemisel pinnasesse
toitaineid.
Mineraalsed
multšid on näiteks graniitkillustik, kruus, kergkruus ehk keramsiit, liiv, dekoratiivkivid, klaasgraanulid, merekarbid,
tellisepuru.
Graniitkillustik on peenardel ühtlasi dekoratiivne:

Purustatud kruus sobib praktilisena ja odavana sinna, kus pinnasekate ei ole väga märgatav:
Saadaval on aga lai valik dekoratiivset kruusa. Üks näide Hansaplant poolt pakutavast:
Kergkruus ehk keramsiit on põletatud savist valmistatud toode, mis aitab pinnakattena tasakaalustada mullaniiskust ning hoida mullapinda puhtana:
Liiv sobib pinnasekatteks rannataimede või kiviktaimla taimede juurde:
Laias värvivalikus on saadaval ka dekoratiivkive, näiteks Hansaplant poolt pakutav "Anatolia Green":
Klaasgraanulid võivad mõjuda efektse stiilielemendina ning neid on saadaval erinevates värvides:
Väga dekoratiivse peenrakatte saab ka Eestis leiduvatest
merekarpidest:
Sobivat värvi taimede istutamisel võib aga läbi ajada
peenestatud tellisega:
Sünteetiliste multšidena võib käsitleda näiteks peenravaipu, katteloore ja geotekstiile.
Peenravaip sobib hästi köögiviljamaale:
Ka
katteloori võib mõnede autorite arvates käsitleda pinnakattena:
Kombineeritud
multšid on geotekstiilid või matid koos mineraalsete või
orgaaniliste materjalidega. Mullaniiskust aitab paremini hoida ning
umbrohtude eest kaitset pakkuda niiskust läbilaskva peenravaiba
kasutamine koore- või muu orgaanilise multši kihi all.
KASUTATUD KIRJANDUS
Mölder, A. Haljasalade kasvupinnased ja multšid, Luua 2011.
2. VÄETISED
Väetise definitsioon. Eestis kehtiva väetiseseaduse (vastu võetud
11.06.2003; RT I 2003, 51, 352; käesoleva redaktsiooni jõustumise
kuupäev 01.01.2015) kohaselt on
väetis aine või valmistis,
mille kasutamise eesmärgiks on taime varustamine toitainetega;
samuti lubiväetis, mille eesmärgiks on pinnase neutraliseerimine.
Väetis on ka antud seaduse kohaselt töödelnud taimset või loomset
päritolu orgaaniline aine, nõuetele vastavalt käideldud
looduslikust leiukohast kaevandatud ja väetamiseks kasutatav kivim,
mineraal või muu maa-aines ning kindlale taimeliigile sobivaid
bakterkultuure või mikroorganisme sisaldav bakterväetis
(
https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%A4etS).
Antud seadusega sätestatakse nõuded väetisele ja selle
käitlemisele.
1847. aastal demonstreeris Saksa agrokeemik Justus
von Liebig, et kõiki taimedele vajalikke mullas sisalduvaid
toitaineid on võimalik asendada mineraalväetistega. Alates sellest
ajast hakkas mineraalväetiste tootmine ja tarbimine maailmas väga
kiiresti levima. Siiski kaasnevad mineraalväetiste kasutamisega
mitmed ohud keskkonnale ning paljud põllumehed on hakanud üha
rohkem eelistada looduslikke väetisi. Eestis kasutati 1980. aastatel
väga palju väetisi (1985. aastal koguni 289,3 kg hektari kohta),
millest suur osa sattus põhjavette ja atmosfääri, põhjustades
ulatuslikku reostust (eriti Põhja- ja Kesk-Eestis). 2001. aastal oli
väetiste keskmine kogus põllumaa hektari kohta 89 kg Rohtsalu
(2001).
Mineraalväetised ei ole lubatud
mahepõllumajanduses. Mullale ja sealsetele elusorganismidele mõjuvad
kahtlemata paremini orgaanilised väetised. Väetisena võib kasutada
ka värsket või komposteeritud sõnnikut ja läga. Orgaaniliste
väetiste puhul kulub ilmast sõltuvalt kolm kuni neli nädalat, enne
kui selles sisalduvad toitained muutuvad taimedele kättesaadavaks.
Seega kiireks toitainete edastamiseks on efektiivsemad
mineraalväetised. Sageli kasutatakse mineraalseid ja orgaanilisi
väetisi ka kombineeritult. Orgaanilisi väetisi antakse kohe aia
rajamisel ning need võivad mulda mõjutada ning selle
huumusesisaldust tõsta 7-10 aastat. Lahjadele muldadele tuleks
orgaanilisi väetisi anda kordades rohkem kui huumusrikastele
muldadele. Samuti tuleb arvesse võtta, et linnusõnnik on teistest
orgaanilistest väetistest kangem.
Autori kogemus piirdub peamiselt
mahepõllumajanduses lubatud võtetega – liblikõieliste sissekünd
haljasväetisena, kõdukomposti kasutamine, nõgese- ja
raudrohukomposti valmistamine ja kasutamine, kääritatud
nõgeseleotis. Kartuli ja köögivilja saagikus jääb küll alla
mineraalväetiste kasutamise ajal olnud saagikusele, kuid nende
maitseomadused on märkimisväärselt paremad. Autor on väga
huvitatud mahepõllunduses lubatud väetiste kasutamisest, kuid
siiani on eksperimenteerimisel takistuseks olnud nende kõrge hind.
Kindlasti viib autor edaspidi läbi katseid väikeste põllulappide
peal, võrdlemaks ise valmistatud ja spetsiaalset ostetud väetist
saanud taimede saagikust ning maitseomadusi.
-
lämmastik –
kasvu edendaja, proteiinide peamine komponent ja klorofülli
koostisosa;
-
magneesium –
klorofülli põhiline koostisosa;
-
fosfor –
aitab kaasa õite moodustumisele, muudab taimekoed tugevamaks ja
aitab viljadel küpseda;
-
kaalium.
Taimedele olulisteks
makroelementideks on veel väävel ja kaltsium. Lisaks vajavad taimed
erinevaid mikroelemente nagu vask, väävel, magneesium, jne.
Eesti kauplustes ja
veebipoodides on saadaval sadu erinevaid väetisi, mille hulgast ei
pruugi alati olla võimalik teha üht parimat valikut. Abiks võib
olla järgmine tabel (info on pärit Oilseeds Trade AS veebilehelt),
milles on kokkuvõtlikult välja toodud tunnused, määramaks,
millise toitaine puudusega võib tegemist olla. Siiski võivad mitme
erineva elemendi puudujäägil ilmnevad tunnused kattuda. Sellisel
juhul on mõistlik kasutada universaalseid mitut toitelementi
sisaldavaid väetisi.
|
Elemendi puuduse tunnused ja tagajärjed
|
Boor |
Lehe- ja juuremädanik (peet); madal suhkrusisaldus; õite ja
viljade nõrk areng; vähem kõtru ja seemneid (raps); kloroos,
nekroos ja lehtede deformeerumine |
Fosfor |
Lehtede värvivarjundi muutumine punakaks, violetseks või
sinakaks; juurte, varte ja lehtede kasvu aeglustumine; tõlvikute
ja terade nõrk areng (mais); õite ja seemnete deformeerumine;
proteiinisisalduse alanemine ja seemnete madal idanevus
|
Kaalium |
Taimede aeglane kasv ja närbunud välimus;
tumesinakasrohelised lehed; lehepindade pigmentatsioon ja
leheservade kärbumine; väike ja viletsa kvaliteediga saak;
kartulimugula sisu tumenemine |
Kaltsium |
Taimede arengu aeglustumine ja saagikuse vähenemine; noorte
lehtede servade kooldumine; viljad muutuvad koore alt laiguliseks;
vähene vastupidavus seenhaigustele |
Lämmastik |
Taimede aeglane kasv; taim on heleroheline või lehed
kolletuvad; lehepinna ja leheroo kloroos; madal proteiinisisaldus;
väike kehva kvaliteediga saak |
Magneesium |
Kloroos alumiste lehtede rootsude vahel; lehtede triibulisus
või ebaühtlane värv (teravili); lehtede kolletumine ja
varisemine; nekroos leheroodude vahel (kartul)
|
Mangaan |
Hallikaspruunid triibud roodudevahelistel lehepindadel
(teravili); lehtede laiksus, kõrte kloroos ja nekroos; juurikate
vähene saagikus ja suhkrusisaldus; väiksem vitamiinide sisaldus |
Molübdeen |
Sümptomid meenutavad lämmastikuvaegust; lämmastikväetiste
halb omastamine; suurenenud vastuvõtlikkus haigustele ja
kahjustajatele; õietolmu hulga ja kvaliteedi kahanemine; seemnete
ja viljasigimike halvenenud areng; vastuvõtlikkus
stressifaktoritele; vähene talvekindlus |
Nikkel |
Vastuvõtlikkus karbamiidväetiste kasutamisest põhjustatud
kahjustustele; karbamiidi metabolismi häirumine taimedes; kehva
kvaliteediga külvimaterjal |
Raud |
Nekroos noorte lehtede leheroodude vahel; tervete lehepindade
kolletumine; lehtede kängumine; suhkrusisalduse vähenemine |
Tsink |
Lehtede kloroos; valged triibud lehe mõlemal küljel (mais);
taime varrelülide kidunemine ja lühenemine; proteiini ja
suhkrute koguse vähenemine |
Vask |
Noorte lehtede kahvatumine ja vanade lehtede kloroos;
teraviljade viljapead on tühjad; proteiinisisalduse vähenemine;
vähene vastupidavus seenhaigustele |
Väävel |
Punaka varjundiga klorootilised lehed; lehtede ja kogu taime
kidumine; nõrk õitsemine ja kõtrade nõrk areng (raps); saagi
kvaliteedi langus |
Järgnevalt antakse
ülevaade mõnede edasimüüjate poolt pakutavatest väetistest. Väetiste sortiment on väga laialdane, mistõttu töö mahtu arvestades kirjeldatakse vaid väikest osa Eestis pakutavatest väetistest. Siiski püütakse välja tuua mõni toode iga väetisetüübi kohta.Eesti ühe suurima väetiste jae- ja hulgimüüja Baltic Agro
kodulehel on väetised jaotatud järgmiselt:
-
põlluväetised
-
avamaa NPK
väetised
-
vees
lahustuvad väetised
-
täiendväetised
-
turbaväetised
-
maheväetised
Põlluväetised
jagunevad kompleksväetisteks ja lämmastikväetisteks.
Kompleksväetised on lämmastikusisalduse järgi liigitatud NPK
väetisteks ning vähese lämmastikusisaldusega NPK ja PK väetisteks.
Väetiste tähistus tuleneb põhiliste toiteelementide sisaldusest (N
– lämmastik; P – fosfor; K - kaalium). Kompleksväetised
sisaldavad mitut taimetoiteelementi ning väetise igas graanulis on
kõik makro- ja mikroelemendid sama sisaldusega. Ühtlane koostis
saavutatakse tooraine vedelate komponentide segamise, hiljem
kuivatatakse ja granuleeritakse. Lämmastik sisaldub elemendina,
fosfor ja kaalium oksiididena. Väetiste nimetustes tuuakse välja ka
nende ainete sisaldus numbritega, mis näitab aine osakaalu
protsentides. Lämmastikväetised on kõige enam kasutatavad
väetised, sest nende abil korvatakse taimedele vajaliku lämmastiku
puudujääki pinnases. Siiski tuleb arvesse võtta, et liigne
lämmastikväetiste kasutamine võib kaasa tuua vilja lamandumise ja
vähendada seemnete idanevust. Ülevaatlikud tabelid Baltic Agro poolt pakutavate kompleks- ja lämmastikväetiste kohta on leitavad Baltic Agro kodulehelt: http://www.balticagro.ee/pollukultuurid/vaetised#NPK, näiteks sobib Yaramila kompleksväetis:

Väetis ise näeb välja sarnane:
Aiamullas on sageli
liiga palju fosfaati ja liiga vähe lämmastikku. Mulla toitainete
sisaldus ei tohi ka muutuda liiga suureks ning alati sama skeemi
järgi väetamise asemel tuleks eelistada väetamist vastavalt
konkreetsele vajadusele. Seetõttu on mõistlik lasta mulla
toitainete sisaldust iga paari aasta järel analüüsida
(
http://www.gardena.com/ee/garden-life/garden-magazine/vaetiste-eri/).
Üks mullaproov koosneb viiest kuni kümnest osaproovist, mis tuleks
võtta kogu krundilt ja kogu mullakihi paksuselt. Kokku läheb tarvis
ligikaudu 0,5 kg mulda. Efektiivne väetamine oleneb ka mulla
happesusest. Enamuse taimede jaoks peab mulla pH jääma 5,5 ja 7
vahele, kuigi siinkohal on erandeid, näiteks rododendronid,
kanarbikud ja hortensiad tahavad happelisemat mulda. Niisuguse peenra
rajamisel on mõistlik eraldada spetsiaalne kasvumuld aluspinnasest
geotekstiiliga. Mulla happesust saab määrata mitmete
lihtsasti kättesaadavate vahendite abil, näiteks lakmuspaber.
Mulla happesuse
vähendamiseks võib kasutada dolomiidijahu, paekivijahu või
puutuhka. Lubjatakse juba sügisel ning lubiväetis segatakse mullaga
15-20 cm sügavusele mulda kündes, kaevates või freesides. Mulla
happesus taastub enamasti 5-7 aasta jooksul ning püsikud, puud ja
põõsad on selleks ajaks juba tugevamad, harjudes tasapisi
happelisema mullaga. Dolomiidijahu (Baltic Agro pakub tootja Nordkalk OY kaupa) kasutatakse kasvuturba või mineraalmulla neutraliseerimiseks (kiire neutraliseerimisvõime 20% ja neutraliseerimisvõime 33%). Selle lisamise tulemusena substraadi pH tõuseb, toitainete lahustuvus paraneb, mulla mikroorganismide tegevus elavneb ning kasvab ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus substraadis. Toote kaltsiumisisaldus on 20% ja magneesiumisisaldus 7%.
Pildil on Scandagra poolt pakutav jämedateraline lubjakivijahu NordKalk pH+ Natural:
Aluselistel muldadel
(pH üle 7) ei anna aga väetamisega taimede kasvutingimusi oluliselt
parandada ning soovitatakse kasvatada lubjalembeseid taimi
(põõsasmaranad, viirpuud, elulõngad jne). Ülejäänud taimedel
võib lubjarikastel muldadel kergesti tekkida rauapuudus ning anda
tuleks rauda sisaldavat lisaväetist.
(
http://juhanipuukool.ee/?et/nouanded/vaetamine_aias.html)
Lisaks
põhiväetamisele soovitatakse mulla toitevarusid täiendada ühe või
mitme taimetoitainega, optimeerimaks mulla toitainete sisaldust
vastavalt kultuuri vajadustele ja mulla väetustarbele. Baltic Agro
pakub järgnevaid täiendväetisi aiakultuuridele:
kaaliumsulfaat, superfosfaat, magneesiumväetis, booriväetis,
täiendväetis, Cropcare NK 13-0-13. Kaaliumsulfaat sobib eriti hästi
kartuli ja aiataimede väetamiseks.
Turbaväetised Peatcare (tootja Yara International ASA) on NPK-väetiste tooterühm
kõigi orgaaniliste substraatide põhiväetamiseks. Väetised
Peatcare 10-23-24 ja Peatcare 13-15-17 sisaldavad kõiki
esmavajalikke makro- ja mikrotoitaineid ning taimed ei vaja tootmise
algfaasis lisaväetamist. Need sobivad nii suurtootjale kui
väikeaiapidajale erinevate kultuuride kasvatamiseks ja istikute
tootmiseks.
Sobiva taimetoitainete kontsentratsiooniga väetis tuleb leida mullaproovile tuginedes.
Pildil on
väetise Yaramila Peatcare 11-24-24 koos mikroelementidega pakend:
Väetised Plantacote
Pluss 4M ja Plantacote Pluss 6M on granuleeritud NPK täisväetised
kasvuhoone ja puukooli taimede kasvusubstraatide põhiväetamiseks.
Nendes sisalduvad toitained lahustuvad järk-järgult vastavalt 4 või
6 kuu jooksul, olenedes ka kasvusubstraadi temperatuurist.
Soovituslikud normid on välja toodud edasimüüja veebilehel.
Plantacote Pluss on saadaval ka reguleeritud lahustuvusega
väetisetablettidena, mis koosnevad polümeeri baasil saadud liimiga
seotud graanulitest. Tabletikujul on lihtsam väetist õigesti
doseerida. Tabletid vajutatakse hoolikalt kasvusubstraadi sisse ning
paigutatakse ühtlaselt taimede juurdumispiirkonda; asetamise sügavus
ja kasutusnorm olenevad konkreetsest kultuurist, taimede
kasvutugevusest ja toitainete vajadusest, erinedes suvelillede,
konteineristikute, amplitaimede, lillepeenarde, põõstaste, puude,
jne puhul. Soovitused on esitatud edasimüüja veebilehel.
Väetisetabletid on saadavad ka Osmocote kaubamärgi all (Räpina aianduskooli foto):
Eraldi
turbaväetisena välja töötatud
puukooli püsiväetis on
aeglaselt lahustuv NPK põhiväetis, mis sisaldab toorainetena
metüleenkarbamiidi, apatiiti ja biotiiti. Biotiit mõjub
neutraliseerivalt. NPK-kompleksile lisaks sisaldab väetis
kaltsiumi, magneesiumi, väävlit ja taime kasvuks vajalikke
mikroelemente. Väetis sobib ka metsataimede ettekasvatamiseks.
Oilseeds Trade AS, veebilehega
http://www.oilseeds.ee/est/vaetised, pakub
mineraalväetisi ja firma Ekoplon
leheväetisi. Mineraalväetistest on saadaval järgmised (numbrid väetise nimetuses tähistavad vastava elemendi sisaldust protsentides, kõikide väetiste puhul on veebilehel näha ka katseprotokollide tulemused, mis küll ei asenda sertifikaati):
Ekoplon leheväetised rikastavad taimi toitainetega lehtede kaudu. Välja on töötatud nii vedelad kui kristallilised leheväetised.
Ekolist on vedel leheväetis, mis sobib nii põllule kui puu- ja köögiviljaaeda. Väetise koostises on mikroelemendid spetsiaalse kelaatide kompleksina. Kelaadid on mikroelementide kogum koos etüleen-diamiin-tetraatsetaadi (EDTA) ja orgaaniliste hapetega, mis tagab kiire ja turvalise mikroelementide jõudmise leherakkudesse.
Ekolist väetised jagunevad omakorda juurevälisteks
makro-,
mikroväetisteks ja
monoväetisteks.
Makroväetistest on saadaval nii Standard, mis on universaalne kõikide põllumajanduskultuuride jaoks kasutatav multikomponentne väetis, kui spetsiaalselt mõne toiteelemendiga (fosfor, kaltsium) rikastatud kontsentraadid. Mineraalvati substraadis kultuuride kasvatamiseks on välja töötatud spetsiaalne vedel kaltsiumnitraadiga (17%) väetisekontsentraat.
Juurevälised mikroväetised on mõeldud kasutamiseks põllumajanduskultuuride intensiivviljelemisel, saadaval on ka universaalväetis. Need on väga kõrge kontsentratsiooniga ning sisaldavad mikroelemente, magneesiumi ja väävlit. Spetsiaalsed väetised on saadaval teravilja, kartuli, rapsi- ja suhkrupeedi, liblikõieliste, kartuli, maisi ja tubaka jaoks.
Monoväetised on tähistatud keemilise elemendi järgi, mille puudust taimedel nad kõige enam peaksid kõrvaldama (boor, mangaan, vask, tsink, raud, molübdeen, nikkel).
MAXIMUS kristallilised leheväetised on täielikult vees lahustuvad NPK väetised, mis stimuleerivad taimede kasvuprotsesside intensiivsust, kõrvaldavad kõige tähtsamate toitainete puudujäägi ja parandavad pinnase viljakust. Sisaldavad mikroelemente EDTA ja DTPA ning on rikastatud mikrokaitsekompleksiga (MPC).
Nitrospeed 39 on kontsentreeritud leheväetis, mis sisaldab lämmastikku, magneesiumi ja valemit SPEED, parandamaks lämmastiku moodustumist ja omastamist, samuti tõstmaks taime vastupidavust abiootilisele stressile.
Orgaaniliste
väetiste tootjatena oli Veterinaar- ja Toiduameti poolt 27.06.2014
seisuga tunnustatud järgmised ettevõtjad: Biolan Baltic OÜ, Atria
Eesti AS, AS HKScan Estonia, Matogard OÜ, Greener OÜ
(http://www.vet.agri.ee/static/body/files/2506.section%20XII.pdf).
Lisaks müüvad välismaiste tunnustatud tootjate kaupu edasi mitmed
hulgi- ja jaemüüjad.
Biolani
Loodusväetis sisaldab kuivatatud ja granuleeritud kanasõnnikut,
millesse on lisatud adrujahu. Väetis sisaldab looduslikul kujul
kõiki taimedele vajalikke põhi- ja mikrotoitaineid ning pakub samal
ajal toitu mullas elutsevatele mikroorganismidele ja vihmaussidele.
Väetis on sobilik ka toorelt kasutatavate köögi- ja juurviljade
väetamiseks; ei sisalda umbrohuseemneid ega haigusetekitajaid. Loodusväetis on saadaval ka väikeaia jaoks 10-liitrises pakendis:
Biolani
muruväetis on orgaanilisi peamiselt aeglase toimega toitaineid
sisaldav muru väetamiseks mõeldud spetsiaalväetis, mille
valmistamisel on kasutatud järgmisi eranditult looduslikke
tooraineid: kompostitud broilerisõnnik, luujahu, korall-lubi,
melass, jahvatatud adru. Toitained ei leostu kergesti ning neid
jätkub kogu muru kasvuperioodi vältel. Muru ei sammaldu ega vaja
lupjamist.
Biolani
Loodusväetis Kartulile ja Juurviljadele on spetsiaalselt nende
kultuuride tarbeks välja töötatud looduslik kuivatatud ja
granuleeritud eriväetis, mis sisaldab kõiki taimedele vajalikke
toitaineid, lisatud on kartuli ja juurviljade kvaliteeti parandavat
kaaliumi. Võib panna otse istutusvakku.
Loodusväetis
Peenramaale on kuivatatud ja granuleeritud kõrge
kaaliumisisaldusega eriväetis kvaliteetse puu- ja juurvilja
kasvatamiseks.
Biolani Istutus-
ja Sügisväetis on orgaaniline looduslik eriväetis
mitmeaastaste aiataimede sügisväetamiseks, mis sisaldab sobival
orgaanilisel kujul fosforit, rohkesti kaaliumi ja mikroelemente.
Sügisväetis ei sisalda lämmastikku, et taimed kohanduksid paremini
üleminekuga puhkeajale. Sobib kasutamiseks ka istutamise ajal ning
fosfori- ja kaaliumilisandiks koos teiste väetistega.
Biolani
hobusesõnnikuväetis on kompostitud hobusesõnnikust valmistatud
maheväetis. Kuivatatud ja granuleeritud kujul väetis sisaldab kõiki
taimedele vajalikke põhi- ja mikroelemente nende looduslikul kujul.
Suurendab pinnase huumusesisaldust, annab toitu mullas elutsevatele
mikroorganismidele ja vihmaussidele.
Baltic Agro pakub
tootja MeMon BV kaubamärgi Monterra maheväetisi, mis on
välja töötatud spetsiaalselt mahepõllundusele, sobivad hästi
täppisväetamiseks ning sisaldavad kõiki esmavajalikke toitaineid,
mikroelemente ja rikkalikult orgaanilist ainet. Monterra Basic
väetised keskenduvad ühele kindlale põhielemendile: N, P2O5
või K2O. 100% loodusliku tooraine hulka kuuluvad näiteks
vinass, melass, kakao, jahvatatud viinamarjapulp, linnaseidud,
luujahu ja sulejahu. Väetised Monterra Malt koosnevad vähemalt 30%
ulatuses linnaseidudest, mis soodustab juurte kasvu ja toitainete
omastamist. Toitained vabanevad järk-järgult kogu taime kasvuhooaja
vältel, mis aitab vähendada lämmastiku leostumist juurestiku
piirkonnas. Ainult taimsetest toorainetest valmistatud väetistel on
eritähistuseks roheline ring, mille sees on valge V-täht. Monterra
väetised on saadaval 4-5 mm pelletitena või peeneteralisena ning
lahustuvad kergesti kokkupuutel niiskusega. Tavaliselt kasutatakse
koguseid 1000-3000 kg/ha. Väetised ei sisalda patogeene ega
umbrohuseemneid, nende pH on neutraalne ja kloorisisaldus väga
madal.
Aianduskeskus Hortes
pakub Belgia firma DCM orgaanilisi maheväetiseid. Need pikaajalise
toimega graanulid on saadaval spetsiaalselt juurviljadele,
viinamarjadele, tomatitele, maasikatele, kartulile, roosidele,
rõdutaimedele ja rododendronitele. DCM maheväetised koosnevad
taimsete ja loomsete jäätmete kuivatatud segust, mis ei sisalda
raskemetalle, umbrohtude seemneid ega haigusetekitajaid
(
http://www.hortes.ee/?op=body&id=2&prn=1&art=207&cid=).
Sama tootja väetisi müüb edasi ka aianduskeskus Hansaplant.
Maailmas on üha
enam uuritud taimede ja seente vastastikku kasulikku
kooseksisteerimise vormi ehk
mükoriisat. Eesti Jäätmeringlus
(
http://www.e-compost.ee/)
pakub erinevate orgaaniliste vedel- ja graanulväetiste kõrval ka
mükoriisatooteid, põllu- ja aiajäätmetest toodetud 100%
looduslikku
E-komposti,
Vermikomposti ja
Ussirikast
komposti. Vermikompost on kõrgelt hinnatud nii väetise kui
multšina. Vermikompost näeb välja nii:
Mükoriisa ehk seenjuur moodustab
sümbiootilisi suhteid taimedega, elades taimede juurtes või nende
peal ja laiendades niidistikku mulda. Nende seente toimel muutuvad
fosfaadid, lämmastik, vesi ja muud toitained taimedele lihtsamini
omastatavateks, taime juurestik võib laieneda sadu kordi ning
väheneb väetamise ja vee vajadus. Maailmas on niisugust meetodit hakatud edukalt katsetama näiteks maasikataimede kastmisvajaduse
vähendamiseks.
Eesti Jäätmeringlus
pakub järgmisi mükoriisatooteid:
-
Root Better –
kasutamiseks puude, põõsaste, potitaimede, lillede ja köögiviljade
(va kapsasrohud) juurtel või seemnetel
-
Root Better
Grass Seed Coat – parandab muruseemnete juurdumist nii uues kui
vanas murus
-
Root Better
Starter Fertiliser 5.3.8 – mõeldud äsja külvatud ja suvemuru
toitmiseks; ideaalne puude ja põõsaste istutamisel ning
köögiviljade ja lillede esimese väetisena; sisaldab mükoriisat
-
Root Better
Spring and Autumn Lawn Fertiliser 5.2.10 – mõeldud kevadise muru
kasvu kiirendamiseks; sisaldab mükoriisa seeni ja mikroobe, mis
vähendavad sammaldumist ja muruvarte puitumist
-
Root Better
Summer Lawn Fertilizer 10.2.10 – granuleeritud 50% orgaaniline
väetis mükoriisa seente ja muru sammaldumist ärahoidvate
mikroobidega; eriti sobilik suvemuru või uue muru väetamiseks.
KASUTATUD KIRJANDUS
Uurman, Katrin. Taimede toitumise teooriad. Konspekt 2014, 25 lk.
Uurman, Katrin. Väetise mõiste, jaotusprintsiibid ning kasutamise viisid, Konspekt, 3 lk.
Rohtsalu, Kristi. Põllumajanduskemikaalid. Referaat. TÜ majandusteaduskond, Tallinn 2001.
3. GEOSÜNTEEDID
Geosünteedi
mõiste. Geosünteet on
üldnimetus toote kirjeldamiseks, millel vähemalt lehe-, riba- või
kolmemõõtmelise tarindi kujuline koostisosa on valmistatud
sünteetilisest või looduslikust polümeerist, ning mida kasutatakse
kokkupuutes pinnase ja/või muude materjalidega geotehnilistel ja
üldehituslikel rakendustel. (Mikk 2014)
Maanteeameti (2006) järgi on mõiste „geosünteedid” on välja pakkunud dr Jean
Pierre Giroud, tähistamaks kindlat sünteetiliste materjalide
gruppi, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende materjalide
kasutuspiirkonnast on tuletatud ka materjaligrupi nimetusele eesliide
geo, mis tähendab maad või pinnast.
Geosünteedid
jagatakse:
• geotekstiilid,
• geovõrgud,
• geomembraanid,
• geosünteetilised
savivahekihid ja
• geokomposiidid.
Geotekstiil
on vedelikke läbilaskev tasapinnaline sünteetilisest või
looduslikust polümeerist tekstiilmaterjal, mis võib olla kootud,
punutud või mitte-kootud ning mida kasutatakse kokkupuutes pinnase
ja/või muude materjalidega geotehnilistel ja üldehituslikel
rakendustel. (Mikk 2014)
Geovõrk on
omavahel pressimise, sidumise või põimimise teel ühendatud
tõmbeelementidest koosnev lahtiste silmadega tasapinnaline võrk,
mille avad on suuremad kui võrgu koostisosad. (Mikk 2014).
Geomembraan on
sulatatud polümeermassist valmistatud sileda tekstuuriga ühtlane
tugev polümeerleht, mida toodetakse kas lameda lehe või puhutud
lehe ekstrudeerimise meetodil (autori definitsioon). Geomembraanile
kareda pinnastruktuuri andmiseks kasutatakse reljeefi pressimise,
lisakihi pealepihustamise või koosekstrudeerimise meetodit.
Geosünteetilised
savivahekihid on looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte
või enamat kihti geosünteeti sisaldavad õhukesed
geokomposiitmaterjalid. Nende tootmisel kasutatakse nõeltöödeldud
mittekootud ja kootud geotekstiile, mis on ühtlasi toodetava
materjali kandvaks osaks. (Maanteeamet 2006)
Geokomposiitidel on geovõrgu stabiliseerimisomadused ning
geotekstiili eraldamisfunktsioon.