Hinnang Loreida tööle „Kiviktaimla rajamine”

Tegemist on sisuka ja asjakohase tööga. Alguses on selgitatud, mis on kiviktaimla, võttes kokku selle istutusala olemuse. Seejärel minnakse üle kirjeldusele, kuidas kiviktaimla praktiliselt valmis teha.

Esmalt tuleb välja valida kiviktaimla rajamiseks võimalikult hästi sobiv koht – eelistatud on päikeseküllased kagu-, edela- ja lõunakallakud. Nõlva võib ka ise tekitada. Üheks võimaluseks on aia madalama osa täiendav süvendamine koos veesilma rajamisega. Ettevalmistustöö käigus tuleb eemaldada kõik püsiumbrohud. Seejärel asetatakse kohale kivid, mis autori hinnangul peavad olema suured ja lamedad. Usun, et selles osas on ka teistmoodi arvamusi, eriti kui koduaias ei ole palju ruumi või kui suurte kivide kohaletoomine käib üle jõu. Soovituslik on kasutada kas ainult raudkive või ainult munakive.

Hästi on välja toodud kiviktaimla jaoks sobiva mulla kirjeldus. Sain teada, et tavapärane kiviktaimlamulla osade vahekord võiks olla selline: 30% olemasolevat mulda, 20% istutusturvast ning 50% ballastainet. Samuti sain kinnitust arvamusele, et kivide funktsioon ei ole ainult dekoratiivne, vaid neil on oluline roll mullaniiskuse ning jaheduse hoidmisel. Kivide paigutamisele järgneb taimede istutamine ja kiviümbruste katmine killustikuga. Õige rajamise korral kiviktaimla hooldamine erilist vaeva ei nõua.

Tabelina on esitatud kiviktaimlasse sobivate taimede nimekiri. Oleksin ehk grupeerinud taimed järgnevalt: okaspuud, lehtpõõsad, madalad puittaimed ja rohttaimed. Nii väikese mahuga tabeli puhul pole siiski rühmitamine olulise tähtsusega. Valitud taimede nimekirja alusel kiviktaimlat rajades paigutaksin omaette alale kiviktaimla ühte serva punaste lehtedega kukerpuud ja maohabemed, minnes seejärel sujuvalt üle roheliste lehtedega ja roosade õitega taimede alale ning seejärel lillade ja kollaste õitega taimede juurde. Samuti arvestaksin lehtede tooni (sinakasroheline või kollakasroheline), milleks hatuse liivatee kasutamine pinnakatjana võimaldab maitsekat tulemust.

Kokkuvõttes on ilusti välja toodud, milliseid teadmisi autor kiviktaimla rajamise kohta sai ning milliseid erinevaid seisukohti kiviktaimla rajamise nüansside osas võib kirjanduses veel kohata. Näiteks võib kiviktaimla rajada ka poolvarjulisse kohta, kui valida sinna sobivad taimed. Sain teada, et kõrreliste kasutamise osas on eri autoritel erinevaid arvamusi – ühed peavad neid dekoratiivseks vahelduseks, teised aga tülikateks seemendajateks.

Töö vormistus on korrektne ja kena. Kasutatud materjalid on välja toodud vahetult kiviktaimla olemuse järel ja eraldi töö lõpus. Nendeks on nii videod kui artiklid, mis kõik pärinevad tuntud aiandustegelastelt ning tunduvad usaldusväärsed. Materjali hulk on kahtlemata piisav. Töö vastab täielikult nõuetele.

Reflektsioon

1. Loetud töö teema on „Kiviktaimla rajamine”.

2. Töö autoriks on Loreida Küppas.

3. Link tööle: http://multsidjavaetised.blogspot.com/2015_04_01_archive.html

4. Töö sisu ja info minu jaoks. Tegemist on sisuka tööga, mis on kena vormistusega ning sisaldab viiteid asjalikele videodele. Töö alguses kirjeldatakse kiviktaimla olemust, vahetult seejärel on välja toodud mõningad lingid kasutatud materjalidele. Järgneb kiviktaimla rajamiseks ja hoolduseks vajalike tegevuste kirjeldus. Kiviktaimla jaoks sobiv koht on päikeseküllane ning nõlvaga, kuigi sobivate taimede valikul saab kiviktaimla edukalt rajada ka poolvarjulisse kohta. Kui kallakut looduslikult ei esine, võib selle ise tekitada. Heaks mõtteks on pinnase süvendamine koos veesilma rajamisega. Pinnase ettevalmistamine algab umbrohtude eemaldamisest. Seejärel paigaldatakse kivid, mis minu arvates võivad olla ka käes tassitavad, mitte ilmtingimata suured. Maitse üle siiski ei vaielda. Hästi on kirjeldatud kiviktaimla jaoks sobiliku mulla segamist, mis jäljendaks kiviktaimla taimede looduslike kasvukohtade vett hästi läbilaskvaid muldi mägedes. Autor peab kiviktaimla juures kõige suuremaks tööks selle rajamist, hooldus ei ole õige rajamise korral märkimisväärselt vaevarikas.